← Eesti

4-17-4179/4

Obsah (5)§ 217§ 131§ 2171§ 130§ 212

4-17-4179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-4179 (2302,17,009344) Kohtunik Väärteoasi Märt Toming I.

§ 217

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: I.B, ik: xxx, elukoht: Xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta I.B kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitti 11.08.2017 kiirmenetluse otsusele nr 1 2302,17,009344 I.B karistamises

§ 217

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitti 11.08.2017 kiirmenetluse otsus nr 2302,17,009344 I.B 1 karistamises

§ 217

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot muutmata ja tühistamata.

  1. Rahatrahv 60 eurot tuleb 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse 1 kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.09.
  3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.10.
  4. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 10.10.
  5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik 1 Meelis Smitti 11.08.2017 otsusega nr 2302,17,009344 karistati I.B

§ 217

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 eurot, selles et menetlusalune isik 11.08.2017 kell 00:15 juhtis Tallinnas Kriidi tn mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta 14.07.2017 kell 00:00 kuni 11.08.2017 kell 00:15 erinevate perioodide kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 165/2014 artikkel 36 lõige 1 ja

§ 131

lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 2171lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Politsei pidas mind kinni Tallinnas Kriidi tänaval 11.08.2017 kell 00.15, kui juhtisin sõidukit, milles on kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Selletõttu oli mul kohustus esitada perioodi 14.07.2017-11.08.2017 kohta sõidumeeriku salvestuslehed ja juhikaart, mille ma ka esitasin. Politsei kontrollis salvestuslehed ja juhikaardi andmed ja ütles, et salvestuslehtedega on kõik korras sest sõidu, töö ja puhkeaegasid rikutud pole ja sama ka juhikaardi kohta, mida kasutasin 17.07.2017 ja alates 30.07.

  1. Politsei ütles mulle juhikaardi andmete põhjal nad saavad aru, et ma pole osanud digimeerikut kasutada, kuna sõitude vaheliste päevade kohta kui kaarti pole meerikusse sisestatud, siis on andmed manuaalselt sisestamata ja seetõttu puudavad sealt andmed, mistõttu tuleb mind karistada ja koolitusrahaks määrata 60 eurone trahv. Et ma õpiks digimeerikusse andmeid manuaalselt sisestama. Mina arvasin, et politsei karistas mind seaduse järgi õige rikkumise eest ja olin trahviga tollel hetkel nõus, aga hakates uurima seadust, et millise rikkumise eest mulle trahv määrati, siis sain aru, et olen trahvi saanud sellise seaduse rikkumise eest, mida ma rikkunud pole. Politsei leidis otsuses, et olen rikkunud ühte liiklusseaduse paragrahvi. Nad oleks saanud otsuse märkida ka mitu erinevat ja trahvida siis raskeima eest. Aga politsei otsuses sellel hetkel, et ainuke nõuete rikkumine oli: Liiklusseaduse §
  2. Sõidumeeriku kasutamine

(1)Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. Ja väärteod kvalifitseeruvad: Liiklusseaduse § 2171. Analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumine
(1)Mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Mis kokkuvõtvalt tähendab, et nõuete osas pole kasutatud sõidumeerikut ja pole esitatud politseile kontrollimiseks analoogsõidumeeriku salvestuslehti või digimeeriku juhikaarti, mis kvalifitseerub väärteona. Mina olen esitanud politseile kontrollimiseks nii salvestuslehed ja juhikaardi ja seetõttu pole ma takistanud juhikaardilt või salvestuslehtedelt andmete lugemist. Seda tõendab see, et politsei lisas kiirmenetluse otsusesse koopia ühest salvetuslehest. 2 Juhikaardi lugemise faili ja tõendi juhikaardilt puuduvate andmete kohta, mis algab 30.07.2017. Kuni 30.07.2017 olid andmed salvestuslehtedel ja puudu polnud midagi ja seetõttu ilmselt tolle kuupäevani olnud salvestuslehtedest koopiaid ei tehtud. Antud seaduse rikkumine on ka oluliselt raskem rikkumine kui juhikaarti või salvestuslehti ei esitata võrreldes sellise rikkumisega kus juhikaardile on jäänud andmed manuaalselt sisestamata. Arvestades eeltoodut palun auväärt kohtul trahv tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Väärteomenetluse seadustiku § 29. Väärteomenetlust välistavad asjaolud
(1)Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui 1) teos puuduvad väärteo tunnused, alusel kuna ma pole rikkunud Liiklusseaduse § 2171 lg 1 ja seega teos puuduvad väärteo tunnused kuna juhikaardi ja salvestuslehtede lugemise võimalust pole rikutud ehk pole takistatud, mida ütleb see Liiklusseaduse paragrahv. Enda arust esitasin kogu perioodi kohta andmed, aga vähene kokkupuude digimeeriku kasutamisel põhjustas selle, et polnud osanud andmeid manuaalselt sisestada. Kui üldse rikkumine oli siis arvatavasti Liiklusseaduse § 212. Sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumine mootorsõidukijuhi poolt. Mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja käsitsi salvestuslehtedele või väljatrükile kandmata või digitaalsesse sõidumeerikusse manuaalselt sisestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Selle alusel, aga politsei ei jõudnud sellisele otsusele ja seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohtus on vaja läbi vaadata tõendid, mis on politsei lisanud otsusele ja need on politseil olemas: Koopia salvestuslehest, autojuhikaardi fail, menetlusaluseisiku ülekuulamise protokoll, juhi puuduvad andmed. Olen nõus sellega, et asi lahendatakse kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kiirmenetluse otsuse kohaselt I.B 11.08.2017.a kella 0:15 ajal, Harju maakonnas Tallinnas Kriidi tn maja nr 3 juures juhtis mootorsõidukit Volvo FM7 registreerimismärgiga xxxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud kontrollperioodi 14.07.2017 kell 00:00 kuni 00:15 kohta juhikaarti, salvestuslehti, neid asendavaid kandeid või väljatrükke või tõendit tegevuste kohta. Rikkudes sellega salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. See süütegu on kvalifitseeritud

§ 131

lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 36 lg 1 nõuete järgi.

§ 130

lg 1 kohaselt veose veoks ettenähtud üle 3500 kilogrammise lubatud suurima täismassiga autojuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006.

§ 131

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhi sõidu ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. EL määruse nr 165/2014 artikkel 36 reguleerib sõidumeerikute kasutamist ja nende kontrollimist. Nimetatud artikli kohaselt kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama 1) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed; 2) juhikaardi, kui tal on see olemas ja 3) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega 561/

  1. kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama 1) oma juhikaardi; 2) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega nr 561/2006; 3) salvestuslehed punktis 2 osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga. 3 Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 2 sätestab, et käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Käesolevas väärteoasja ei ole kaebaja vaidlustanud, et ta kiirmenetluse protokollis märgitud ajal ja kohas juhtis veoseveoks ettenähtud sõidukit Volvo FM7 registreerimismärgiga xxxx, mille täismass on 20 tonni. Seega saab menetlusalust isikut käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punktide a ning c mõttes. Menetlusaluse isiku poolt juhitud veok vastab sama määruse artikli 2 lõike 1 punkti a tingimustele. EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 1 sätestab, et eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Sama määruse artikli 13 lõike 1 punktis b ettenähtud erandid põhinevad nende teenuste laadil, mille osutamiseks sõidukeid kasutakse. Need teenused on avalikku huvi pakkuvad teenused. Riigikohtu lahendi 3-1-1-11-14 p 7.2 kohaselt Euroopa komisjoni
  2. detsembri 2009 otsuse nr 2009/959/EÜ preambuli punkti 1 kohaselt on teedel korraldatavate kontrollide puhul peamiseks teabeallikaks sõidumeerikute salvestised. Salvestiste puudumine peaks olema põhjendatav üksnes siis, kui sõidumeeriku andmed, sh käsitsi tehtavad sissekanded, puuduvad objektiivsetel põhjustel. Sellisel juhul tuleks kehtestada tõend, millega kinnitatakse, et sellised põhjused on olemas. Kõnealuseks tõendiks on otsuse lisa kohaselt „Tõend tegevuse kohta“. Vastav seadusesäte on alates 01.05.2015 sisse viidud ka liiklusseadusesse.

§ 131

lg 5 kohaselt kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. Eelpool nimetatud riigikohtu lahendist ja

§-st 131 lg 5 tulenevalt pidi I.B veoautojuhina tõendama, et ta ei pidanud teistel päevadel veoautot juhtima. Asjasse puutuvaid tõendeid menetlusalune isik kontrollimise käigus politseiametnikule ei esitanud. Eeltoodu 1 alusel leiab kohtuväline menetleja, et I.B süüdistuses

§ 217

lg 1 järgi on täidetud väärteo objektiivne koosseis.

§ 217

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et I.B on rikkunud

§ 131

lg 1 ja määruse EL nr 165/2014 artikli 36 lõige 1 nõudeid ja tema käitumine on kiirmenetluse otsuses õigesti kvalifitseeritud

§ 2171lg 1 järgi.

Alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel puuduvad. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud alustel oportuniteediga. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Raskeveokid ja nende väsinud juhid on liikluses kõrgendatud ohu allikad ning seetõttu on liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud õigusaktid, mis reguleerivad, millist autovedudele kulutatud aega käsitatakse tööajana ja millist ei käsitata tööaja, vaid vaheaja, puhkeaja või valmisoleku ajana. Raskeveoki juhile ettenähtud kohustuslikke puhke perioode eirav juht ohustab liikluses teadlikult ja tahtlikult nii ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise väsinud juhiga sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu. Korrektselt töötav sõidumeerik võimaldab kontrollida juhtide sõidu- ja puhkeajast kinnipidamist ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kohtuväline menetleja arvestab, et menetlusaluse isiku näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kuivõrd menetlusalune 4 isik on varasemalt karistamata on põhjendatud tema karistamine KarS § 63 lõikest 1 lähtudes

§ 2171

lõike 1 järgi 15 trahviühiku ulatuses ehk 60 eurot, milline on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Selline karistus omab menetlusaluse isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt

§ 2171

lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 2171

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

§ 131

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) korral mällu salvestatud andmete järgi. EL määruse nr 165/2014 artikkel 36 kohaselt kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama:1) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud 5 salvestuslehed; 2) juhikaardi, kui tal on see olemas; 3) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega 561/

  1. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks esitanud politseile jooksva päeva salvestuslehe ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta perioodil 14.07.2017 kell 00:00 kuni 11.08.2017 kell 00:
  2. Ainuke menetlusaluse isiku poolt politseile esitatud sõidumeeriku salvestuslehe koopia on kuupäevaga 10.08.
  3. Kaebuse esitaja leiab, et kuna 1 salvestuslehe koopia on väärteotoimikus olemas, siis paljalt selle faktiga on tõendatud, et ta esitas politseile ka kõik teised 28 salvestuslehte. Kohtu hinnangul selline väide ei saa kuidagi tõenda ülejäänud salvestuslehtede olemasolu ning sellise järelduse tegemine on väär. Menetlusalune isik ise ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit (salvestuslehe koopiaid, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid). Seega menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väide, et ta esitas politseile 14.07.2017 kuni 11.08.2017 kohta kõik sõidumeeriku salvestuslehed ja juhikaardi ning nendega oli kõik korras, on paljasõnaline ning tõendamata. Väärteotoimiku materjalidest nähtub üheselt, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit Volvo FM7 registreerimismärgiga xxxx, täismassiga 20 tonni, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut (EÜ määrus nr 561/206 artikkel 4 punktid a ja c, artikkel 2 lõike 1 p a). Kontrollimisel ei esitanud juht politseile juhikaarti, salvestuslehti (v.a ühe, s.o 10.08.2017 kohta) või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või väljatrükke või tõendit tegevuste kohta perioodil 14.07.2017 kell 00:00 kuni 11.08.2017 kell 00:
  4. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 36 lõige 1 nõudeid ja

§ 131

lg 1 nõudeid ning pani sellega toime

§ 2171lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteotoimikust nähtuvad andmed vaid selle kohta, millistel ajaperioodidel juhikaart on seadmest väljas olnud, kuid juhikaardi andmeid vahepealsete ajaperioodide kohta, mil juhikaart oli sisestatud, esitatud ei ole. Kuna väärteomenetluses ei ole tõendamist leidnud kaebuses esitatud tegu, s.o et politseile esitati kõik sõidumeeriku salvestuslehed ja juhikaardi andmed, kuid need jäid sõidumeerikusse sisestamata, siis on asjakohatu analüüsida ka kaebuses esitatud väidet, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu ei ole kvalifitseeritav

§ 2171

lg 1, vaid pigem

§ 212järgi.

Puutuvalt kaebuse esitaja väitesse, et tema tegu olnuks kvalifitseeritav

§ 212

järgi, peab kohus vaid vajalikuks kaebuse esitaja tähelepanu pöörata sellele, et kaebuses viidatud säte näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja käsitsi salvestuslehtedele või digitaalsesse sõidumeerikusse manuaalselt sisestamata jätmise eest. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitajale oleks ette heidetud teiste tööde kohta andmete esitamata jätmist, vaid teda on karistatud andmete lugemise võimaluse ja andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Seega leiab kohus, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on väärteotoimiku materjalidega tõendamist leidnud ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav

§ 2171lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku pani toime

§ 131

lg 1 rikkumise, siis on tegemist väärteoga

§ 2171lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitt, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati 6 menetlusalust isikut

§ 2171

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 eurot, seega kohtuvälise menetleja poolt I.B-le määratud rahatrahv on oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seega puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Seda ilmestab ka asjaolu, et menetlusalust isikut on vaid kuu aega varem täpselt sama süüteo, s.o

§ 2171lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud.

Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et I.B rikkus

§ 131

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 2171 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kar

S § 2171 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates I.B süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus väärteo asjaolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda vaid kuu varem karistatud AutoVS § 313 ,

§ 2171lg 1 ja § 211 järgi rahatrahviga, mis on tasutud.

Seega on isik samalaadse rikkumise toime pannud vaid kuu aega varem ning karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Eeltoodust nähtuvalt, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud väärteoga ning see pidanuks olema tunduvalt rangem. Kuna kohus aga ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda karistust suurendades halvendada, siis jätab kohus karistuse muutmata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.