lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: I.B, ik: xxx, elukoht: Xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta I.B kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitti 11.08.2017 kiirmenetluse otsusele nr 1 2302,17,009344 I.B karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitti 11.08.2017 kiirmenetluse otsus nr 2302,17,009344 I.B 1 karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 eurot, selles et menetlusalune isik 11.08.2017 kell 00:15 juhtis Tallinnas Kriidi tn mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta 14.07.2017 kell 00:00 kuni 11.08.2017 kell 00:15 erinevate perioodide kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 165/2014 artikkel 36 lõige 1 ja
lg 1 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Politsei pidas mind kinni Tallinnas Kriidi tänaval 11.08.2017 kell 00.15, kui juhtisin sõidukit, milles on kohustuslik kasutada sõidumeerikut. Selletõttu oli mul kohustus esitada perioodi 14.07.2017-11.08.2017 kohta sõidumeeriku salvestuslehed ja juhikaart, mille ma ka esitasin. Politsei kontrollis salvestuslehed ja juhikaardi andmed ja ütles, et salvestuslehtedega on kõik korras sest sõidu, töö ja puhkeaegasid rikutud pole ja sama ka juhikaardi kohta, mida kasutasin 17.07.2017 ja alates 30.07.
lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 36 lg 1 nõuete järgi.
lg 1 kohaselt veose veoks ettenähtud üle 3500 kilogrammise lubatud suurima täismassiga autojuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhi sõidu ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. EL määruse nr 165/2014 artikkel 36 reguleerib sõidumeerikute kasutamist ja nende kontrollimist. Nimetatud artikli kohaselt kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama 1) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed; 2) juhikaardi, kui tal on see olemas ja 3) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega 561/
lg 5 kohaselt kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. Eelpool nimetatud riigikohtu lahendist ja
§-st 131 lg 5 tulenevalt pidi I.B veoautojuhina tõendama, et ta ei pidanud teistel päevadel veoautot juhtima. Asjasse puutuvaid tõendeid menetlusalune isik kontrollimise käigus politseiametnikule ei esitanud. Eeltoodu 1 alusel leiab kohtuväline menetleja, et I.B süüdistuses
lg 1 järgi on täidetud väärteo objektiivne koosseis.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et I.B on rikkunud
lg 1 ja määruse EL nr 165/2014 artikli 36 lõige 1 nõudeid ja tema käitumine on kiirmenetluse otsuses õigesti kvalifitseeritud
Alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel puuduvad. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud alustel oportuniteediga. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Raskeveokid ja nende väsinud juhid on liikluses kõrgendatud ohu allikad ning seetõttu on liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud õigusaktid, mis reguleerivad, millist autovedudele kulutatud aega käsitatakse tööajana ja millist ei käsitata tööaja, vaid vaheaja, puhkeaja või valmisoleku ajana. Raskeveoki juhile ettenähtud kohustuslikke puhke perioode eirav juht ohustab liikluses teadlikult ja tahtlikult nii ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise väsinud juhiga sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu. Korrektselt töötav sõidumeerik võimaldab kontrollida juhtide sõidu- ja puhkeajast kinnipidamist ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kohtuväline menetleja arvestab, et menetlusaluse isiku näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kuivõrd menetlusalune 4 isik on varasemalt karistamata on põhjendatud tema karistamine KarS § 63 lõikest 1 lähtudes
lõike 1 järgi 15 trahviühiku ulatuses ehk 60 eurot, milline on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Selline karistus omab menetlusaluse isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) korral mällu salvestatud andmete järgi. EL määruse nr 165/2014 artikkel 36 kohaselt kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama:1) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud 5 salvestuslehed; 2) juhikaardi, kui tal on see olemas; 3) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega 561/
lg 1 nõudeid ning pani sellega toime
Väärteotoimikust nähtuvad andmed vaid selle kohta, millistel ajaperioodidel juhikaart on seadmest väljas olnud, kuid juhikaardi andmeid vahepealsete ajaperioodide kohta, mil juhikaart oli sisestatud, esitatud ei ole. Kuna väärteomenetluses ei ole tõendamist leidnud kaebuses esitatud tegu, s.o et politseile esitati kõik sõidumeeriku salvestuslehed ja juhikaardi andmed, kuid need jäid sõidumeerikusse sisestamata, siis on asjakohatu analüüsida ka kaebuses esitatud väidet, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu ei ole kvalifitseeritav
lg 1, vaid pigem
Puutuvalt kaebuse esitaja väitesse, et tema tegu olnuks kvalifitseeritav
järgi, peab kohus vaid vajalikuks kaebuse esitaja tähelepanu pöörata sellele, et kaebuses viidatud säte näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja käsitsi salvestuslehtedele või digitaalsesse sõidumeerikusse manuaalselt sisestamata jätmise eest. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitajale oleks ette heidetud teiste tööde kohta andmete esitamata jätmist, vaid teda on karistatud andmete lugemise võimaluse ja andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Seega leiab kohus, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on väärteotoimiku materjalidega tõendamist leidnud ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku pani toime
lg 1 rikkumise, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitt, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati 6 menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 eurot, seega kohtuvälise menetleja poolt I.B-le määratud rahatrahv on oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seega puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Seda ilmestab ka asjaolu, et menetlusalust isikut on vaid kuu aega varem täpselt sama süüteo, s.o
Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et I.B rikkus
lg 1 nõudeid ja pani toime
S § 2171 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates I.B süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus väärteo asjaolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda vaid kuu varem karistatud AutoVS § 313 ,
Seega on isik samalaadse rikkumise toime pannud vaid kuu aega varem ning karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Eeltoodust nähtuvalt, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud väärteoga ning see pidanuks olema tunduvalt rangem. Kuna kohus aga ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda karistust suurendades halvendada, siis jätab kohus karistuse muutmata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.