4-15-8389/6

4-15-8389 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8389 (2302,15,015114) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi E.G 01.10.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseiniku Riina Veesalu 23.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,

1. Kaebuse esitaja E.G , isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-mail: XXX; töökoht: XXX AS. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON E.G kaebus rahuldada, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseiniku Riina Veesalu 23.09.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,015114 määratud rahatrahvi koheselt tasumise osas ning teha uus otsus millega: Tunnistada E.G LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut, s.o summas 60 (kuuskümmend) eurot. Kohustada E.G KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 60 (kuuskümmend) eurot 6 (kuue) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − 27.11.2015.a, summas 10 eurot; − 27.12.2015.a, summas 10 eurot; − 27.01.2016.a, summas 10 eurot; 1 4-15-8389 − 27.02.2016.a, summas 10 eurot; − 27.03.2016.a, summas 10 eurot; − 27.04.2016.a, summas 10 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseiniku Riina Veesalu 23.09.2015.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,15,015114 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kohtuotsuse ärakiri saata E.G-le ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati E.G Liiklusseadus (edaspidi LS) § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et E.G juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Väärteootsusest nähtub, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, videosalvestusega ning kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga. Oma sellise tegevusega rikkus E.G LS § 35 lg 10 /Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 /Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks loeti puhtsüdamlik kahetsus. Samuti asjaolu, et isikul ei ole kehtivaid karistusi LS rikkumiste eest. Raskendavad asjaolud puudusid. Võttes arvesse ülaltoodut määras kohtuväline menetleja E.G-le karistuseks LS § 221 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. 2 4-15-8389 KAEBUSE SISU 01.10.2015.a esitas E.G kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseiniku Riina Veesalu 23.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,015114 otsuse tühistamiseks ning määratud rahatrahv ositi tasumise võimaldamiseks. Kaebuse kohaselt kaebaja leiab, et määratud rahatrahv on liialt suur ning ta taotleb maksegraafikut. Kaebajal oleks võimalik tasuda igakuiselt 10 eurot. Samuti nähtub kaebusest, et kaebaja taotleb maksegraafikut, seoses halva majandusliku olukorraga. 09.10.2015.a esitas E.G avalduse, millest nähtuvalt taotleb ta oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 14.10.2015.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub kaebuses toodud taotlusega määrata E.G-le karistuseks määratud rahatrahv tasumisele kuue kalendrikuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et E.G 01.10.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseiniku Riina Veesalu 23.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,015114 otsuse tühistamiseks ning määratud rahatrahv ositi tasumise võimaldamiseks tuleb rahuldada järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et E.G iseenesest ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. E.G soovib lihtsalt määratud rahatrahvi ositi tasumise võimalust. E.G-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud muuhulgas kiirmenetluse otsusega 10220151251235, millest nähtub, et isik juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal ning liiklust ohustamata oleks juht võinud sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada peatada. E.Gegu kvalifitseeriti LS § 35 lg 10 rikkumisena, mis on kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 järgi. Kergendavaks asjaoluks loeti puhtsüdamlik kahetsus ning varasemate kehtivate karistuste puudumine. Raskendavad asjaolud puudusid; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt isik ei märganud kollase tule süttimist ning kahetseb toimepandud tegu; kombineeritud liiklusjärelevalve 3 4-15-8389 teostamise protokolliga, mille kohaselt E.G juhtis mootorsõidukit BMW 530 D registrimärgiga XXX ning ületas foori keelava tule ajal reguleeritud ülekäiguraja. Nähtub ka asjaolu, et järelevalve ajal kasutati videotehnikat; videosalvestusega, mille kohaselt BMW 530 D registrimärgiga XXX ületab reguleeritud jalakäijate ülekäigu rada kollase tulega, kusjuures tegemist on kollase tule lõpuga, mis tähendab, et punane tuli on kohe süttimas ning karistusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt puuduvad E.G kehtivad karistused. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et E.G poolt juhitud mootorsõiduki BMW 530 D registrimärgiga XXX ületas keelava kollase tule ajal reguleeritud jalakäijate ülekäigurada. Kohus on seisukohal, et E.G poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/. Kohus leiab, et E.G pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta ületas keelava kollase tulega jalakäijate ülekäigurada, enda sõnade kohaselt kuna ei märganud kollase tule süttimist. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Käesolevas kaebuses ei eita E.G oma süüd, soovib ainult maksegraafiku koostamist, seoses halva majandusliku olukorraga. Kohus on seisukohal, et E.G-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Samas leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus võimaldada tal mõistetud trahv tasuda ositi on põhjendatud ja kuulub seetõttu rahuldamisele, kuna isik on kaebuses märkinud, et tema majanduslik olukord on halb. Kohus juhindus V™S § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, 120, KarS §
3. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 4