4-15-8394/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-8394 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi G.M kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 22.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,015067 Kvalifikatsioon LS § 227 lg 1 järgi. Menetlusalune isik G.M, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, e-post: XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 22.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,15,015067 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. Mõista G.M süüdi LS § 227 lg 1 järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 13 trahviühiku ulatuses, s.o summas 52 eurot. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Vahur Tulper on koostanud 22.09.2015.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220151240767 selle kohta, et G.M juhtis 22.09.2015.a. kella 17:29 ajal Tallinna linnas Raudtee tänava 22 juures suunaga Rahumäe tee poole mootorsõidukit VW Touran reg.nr XXX kiirusega 72 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Sellega G.M rikkus liiklusseaduse LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Vahur Tulpner on 22.09.2015.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220151240767 määranud G.M-ile karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 29 trahviühiku ulatuses, s.o. 116 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja ei vaidlusta kiiruse ületamist. Kaebuse esitaja sai täiel määral aru oma teo raskusest ning avaldab siirast ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja möönab, et 50 km/h alas sõitmine kiirusega 72 km/h ei ole lubatav ning kinnitab, et selline kiiruseületamine ei ole tema tavapärane juhtimisstiil vaid selline kiiruseületus oli vaid hetkeline ning tingitud tähelepanu hajumisest. Kaebaja esitas kaebuse, kuna talle määratud rahatrahvi tasumine on selgelt üle jõu käiv ning määratud rahatrahv ei ole ka proportsioonis teo raskusega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-77-11 asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel peab võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra. Konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Antud juhul G.M-i puhul ei ole tuvastatud ühtegi karistust raskendavat asjaolu, küll aga on kergendava asjaoluna käsitletav kaebuse esitaja siiras kahetsus. Samuti kaebuse esitajat ei ole varasemalt karistatud kiiruse ületamise eest ning ta ei oma ka muid kehtivaid karistusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja ei talle on määratud põhjendamatult maksimumilähedane rahatrahv, mis ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ning taotleb rahatrahvi vähendamist alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. 2 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 22.09.2015.a. toime pandud väärtegu G.M-i (G.M) poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh kiirusemõõteseadme kasutamisel salvestatud heli- ja videosalvestisega. Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg-s 1, mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades asjaolusid, et kaebajal puuduvad varasemad kehtivad karistused õigusrikkumiste toimepanemise eest ja isik tunnistab oma süüd ning on avaldanud ka juhtunu osas kahetsust, peab kohtuväline menetleja võimalikuks, et G.M-i puhul täidab karistuse eripreventiivset eesmärki ka karistus sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kohtuväline menetleja nõustub G.M-ile karistuseks määratud rahatrahvi vähendamisega ja leiab, et rahatrahv 13 trhviühiku ulatuses on käesoleval juhul põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et G.M kaebus tuleb rahuldada. Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et G.M juhtis 22.09.2015.a. kella 17:29 ajal Tallinna linnas Raudtee tänava 22 juures suunaga Rahumäe tee poole mootorsõidukit VW Touran reg.nr XXX kiirusega 72 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud G.M kiirmenetluses otsuses antud ütlustega, mille kohaselt ta ületas kiirust tähelepanematusest ning heli – ja videosalvestusega kiiruse ületamise kohta. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Vastavalt LS § 227 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. 3 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 29 trahviühiku ulatuses summas 116 eurot, mis on maksimumimäärale lähedases määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning kaebajale mõistetud rahatrahvi tuleb vähendada ning määrata rahatrahv LS § 227 lg 1 rikkumise eest 13 trahviühiku ulatuses, s,o 52 eurot, millega on nõustunud ka kohtuväline menetleja. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Materjalidest nähtub, et kaebajal puuduvad kehtivad karistused ning karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud kohtuväline menetleja ega ka kohus. Arvestada tuleb kergendavat asjaolu olemasolu isiku süü tunnistamist ja kahetsust, seega kohus leiab, et G.M-i (G.M) puhul täidab karistuse eripreventiivset eesmärki määrata karistus sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning teeb antud väärteoasjas nr 2302,15,015067 uue otsuse ning karistab G.M LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 13 trahviühiku ulatuses, s.o summas 52 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 4