) § 2 lg 1 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.
lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt Z.F-i pädevusele XXXOÜ juhatuse liikme ametikohal vastab tema
-i ametiisiku tunnustele. Ametiisikuna oli ja on tema pädevuses juhtumis-, kontrolli- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. XXXOÜ juhatuse liige Z.F on koos XXX ega allkirjastanud 24.01.
lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.
lg 1 p 2 määratleb seotud isikuna juriidilise isiku, milles 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on XXX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik XXX. XXX äriühingu osakute väärtus on alates 10.01.2012. a 2684 eurot ja juhatuse liige on tema alates 22.10.2012.a. XXX on XXXOÜ juhatuse liikme Z.F-i abikaasa XXX`u ema. XXXOÜ juhatuse liige Z.F allkirjastades 24.01.2014.a teenuse osutamise lepingu lähihõimlase XXXga ja hiljem kinnitades lepingu alusel esitatud OÜ XXX arveid XXXOÜ nimel kogusummas 14 311 eurot ja 92 senti, rikkus korduvalt
-i toimingupiirangut. Lähtudes
lg 2, oleks pidanud Z.F nimetatud asjaolust ehk huvide konfliktist viivitamata teatama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes oleks teinud toimingu või otsuse ise või andnud selle ülesande teisele ametiisikule. 12.11.2013. a Paldiski Linnavalitsuse ja Z.F-i vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkti 2.3.5 kohaselt juhatuse liige on kohustatud järgima seaduses ja osaühingu põhikirjas sätestatud töökoha-, tegevus- ja toimingu- ja muid piiranguid. Vastavalt
lg 5 peab avalikku ülesannet täitev asutus oma töö korraldamisel tagama, et ametiisik ei oleks 3 kohustatud tegema otsust või toimingut iseenda või temaga seotud isiku suhtes. Kui asutus jätab selle kohustuse täitmata, ei vabasta see asjaolu ametiisikut kohustusest järgida toimingupiiranguid. KarS § 17 lg 3 järgi seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Antud juhul on lisaks juhatuse liikme lepingus otseselt viidatud kohustusele järgida toimingupiiranguid, mistõttu ei saanud huvide konflikti tekkimise vältimine nõue ja selle järgimine olla Z.F-ile üllatuseks, isegi seaduse normi mitte tundes. Eeltooduga rikkus Z.F teadvalt ja korduvalt
lg 1 p 1, § 11 lg 2, millega pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalituse vanemuurija Tõnis Gents poolt 30.04.2015 koostatud otsusega määrati Z.F-ile väärteoasjas nr 221015000001 karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, summas 560.00 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja: lõpetada menetlus V™S § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi või lõpetada menetlus V™S § 30 lg 1 p 3 alusel, kuna menetlusalune isik nõustub võtma kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Kaebuse kohaselt Z.F-i kaitsja leiab, et Z.F ei ole OÜ-ga XXX lepingu ühe sõlmijana ametiisik
Ametiisikuks, kellel on keeld huvide konfliktis otsuse langetamiseks, saab lugeda
kohaselt isikut, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund.
-is toodud avaliku ettevõtja määratlus on sellise juriidilise isiku kohta, kelle üle on kohalikul omavalitsusel valitsev mõju. Samas ei tähenda valitsev mõju alati seda, et juriidiline isik täidab avalikke ülesandeid. Kaitsja leiab, et konkurentsiõigusest tuleneva avaliku ettevõtja määratlust samastada avalike ülesannetega ning seega
tähenduses on avalik ettevõtja midagi muud, kui avalike ülesannetega seonduv
Avaliku ettevõtja esindus- või järelevalveorgani liige ei pea ilmtingimata täitma avalikke ülesandeid. Z.F ei otsustanud, kellega tuleb leping sõlmida. Sellise otsuse võttis vastu 06.01.2014 sõltumatu komisjon koosseisus XXX, XXX ja XXX. Eeltoodust järeldub, et Z.F sõlmis lepingu seaduslikult ning selle allkirjastamine ei kujuta endast väärtegu. Kaitsja leiab, et määratud karistus ei ole proportsionaalne inkrimineeritava teoga. Asjas kogutud tõendid ei anna alust järelduseks, et Z.F-i süü on suur ja et väärtegu on jätkunud pikemat aega. Kaitsja leiab, et Z.F sai rikkuda toimingupiirangut vaid ühel korral, s.o lepingu allkirjastamisel. Arvete viseerimist nende tasumiseks ei saa kuidagi lugeda pikka aega kestnud väärteoks. Kaebuse esitaja palub määrata Z.F-i kaitsja Rein Küttimi õigusabikuludeks 631.00 eurot. Koos kaebusega on esitatud menetluskulude nimekiri. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuses esitatud asjaolude juurde ja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse esitaja kaitsja sõnul korraldas XXXOÜ Paldiskis asuva sauna opereerimiseks konkurssi, st enampakkumise. Konkursi tulemuse väljaselgitamiseks moodustati komisjon, kes kinnitas 06.01.2014. a parimaks pakkujaks OÜ XXX, seega tahteavalduse OÜ-ga XXX leping sõlmida, ei teinud mitte Z.F vaid vastav komisjon. Kaebajal oli XXXOÜ juhatuse liikmena VÕS kohaselt kohustus tahteavaldus vormistada. Antud hetkel olid juhatuse liikmeteks Z.F ja XXX. Äriregistri kande kohaselt pidid XXXOÜ-d esindama mõlemad juhatuse liikmed koos. Kaebaja ei ole kõnesoleva lepingu sõlmijana ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 mõttes ja talle ei laienenud toimingupiirangut lepingu allkirjastamisel. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole nõus otsuse tühistamisega ja palus jätta otsuse muutmata, kuivõrd kaebus on alusetu.
-i eesmärk on tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kahju, mida korruptsioon endaga kaasa toob, ei ole alati rahaliselt mõõdetav.
-i eelnõu 4 seletuskirjas märgitakse, et avaliku usalduse kaotus võimu ja selle teostajate vastu tervikuna on korruptsiooni peamine mittevaraline kahju.
-is märgitud toimingupiirangud on seadusandja seadnud selleks, et tagada avaliku ülesande läbipaistev, aus ja erapooletu täitmine ning ennetada korruptsiooniohtu. Sellest tulenevalt on selguse ja piirangute rakendamise efektiivsuse huvides seadusandja keelanud huvide konfliktis otsused ja toimingud, hoolimata varalise kahju olemasolust. Olemas on ka ammendav loetelu olukordadest, mil toimingupiiranguid ei rakendata ning asendatakse teiste meetmetega. Antud väärteoasja menetlemisel aga selliseid välistusi ei selgunud. Samuti ei ole kaebuses välja toodud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et Z.F ei ole rikkunud
nõudeid. Huvide konflikti vältimiseks oleks pidanud Z.F ennast taandama lepingu sõlmimisest, arvete kinnitamisest ja viivitamata teavitama Paldiski Linnavalitsust toimingupiirangu esinemisest. Ainuüksi juhatuse liikme lepingu punkt 2.3.5 kohustab muuhulgas järgima toimingupiiranguid. Seetõttu ei saanud huvide konflikti vältimise nõue ja selle järgimine tulla Z.F-ile üllatusena isegi
-i täpset normi teadmata, sest tuleb eeldada, et isik, asudes tööle XXXOÜ juhatuse liikme kohale ning allkirjastades juhatuse liikme lepingu, adub piisava põhjalikkusega juhatuse liikme ülesandeid ja kohustusi. Antud juhul on menetlusalune isik andnud ka kohtumenetluse käigus ütlusi, et juhatuse liikme lepingus märgitud toimingupiirangute järgimise kohustus oli talle arusaadav. Sellele vaatamata ei pidanud Z.F vajalikuks enda taandamist vaidlusaluse lepingu sõlmimiselt ega teavitanud kedagi, et XXX OÜ on temaga seotud isik ning esineb toimingupiirang. Eeltoodust tulenevalt ei ole kahtlust, et Z.F, allkirjastades 24.01.2014.a teenuse osutamise lepingu XXX OÜ-ga, mille juhatuse liige ja ainuosanik on tema lähihõimlane XXX ja kinnitades hiljem lepingu alusel XXXOÜ-le tasumiseks esitatud arved rikkus korduvalt ja pikema aja jooksul
-i toimingupiirangut. Z.F-ile karistuse määramisel arvestati isiku süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ning eri ja üldpreventiivseid kaalutusi. Z.F-ile määratud rahatrahv 140 trahviühikut on õiglane ja määratud sanktsioonimäära ulatust arvesse võttes proportsionaalselt isiku süü suurusega. Z.F-i süü on suur, sest väärtegu on toime pandud pikema aja jooksul. Menetlusaluse isiku rikkumine ei olnud ühekordne eksimus ning huvide konflikt on olnud toimingute juures, mille kogusumma on üle 14 000 euro. Erinevalt kaitsja arvamusele selline karistus just mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma analoogsete väärtegude toimepanemisest ning annab ühiskonnale selge signaali, et huvide konfliktis tegutsemine ehk toimingupiirangu rikkumine ei ole aktsepteeritav tegevus. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et Z.F-i suhtes ei ole võimalik väärteomenetlust lõpetada V™S § 30 alusel, sest menetlusaluse isiku süü on suur ning korruptsioon kõrgendatud avaliku huvi all. Antud väärtegu, kus asjaolude väljaselgitamine ja süüdlase vastutusele võtmine, on Paldiski linna huvides. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - Z.F-i kaebus (tl ; kaebusele lisatud protokoll linna sauna teenindaja pakkujate kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise kohta (tl 5); kaebusele lisatud Paldiski Linnavalitsuse 31.03.2015 korraldus nr 107 Riigihangete tulemuste kinnitamine (tl 7-9); karistusregistri väljatrükk (tl 105); Harju Maakohtu 06.05.2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-8523 (tl 106-109); kaebusele lisatud Paldiski Linnavalitsuse 04.05.2015 korraldus nr 133 Hankes pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine (tl 10); 23.09.2014.a vaatlusprotokoll kriminaalasjas nr 13730000323 (väärteotoimik lk 9-10) ja DVD-plaat; nõudekiri koos kinnituslehega (väärteotoimik lk 11-13, lk 23-24, lk 36-37); üleandmise-vastuvõtmise akt (väärteotoimik lk 14); 5 - - 24.01.2014. a teenuse osutamise leping XXXOÜ ja OÜ XXX vahel (väärteotoimik lk 15-16); XXXOÜ arvelduste kanded koos tasumistega perioodil 01.juuni 2014.a-16.jaanuar 2015.a (väärteotoimik lk 27); XXX OÜ 01.02.2014.a arve/saateleht nr 02, 01.03.2014.a arve/saateleht nr 03, 01.04.2014.a arve/saateleht nr 04, 02.05.2014.a arve/saateleht nr 05, 01.06.2014.a arve/saateleht nr 06, 01.07.2014.a arve/saateleht nr 07, 01.08.2014.a arve/saateleht nr 08, 01.09.2014.a arve/saateleht nr 09, 01.10.2014.a arve/saateleht nr 10, 01.11.2014.a arve/saateleht nr 11, 01.12.2014.a arve/saateleht nr 12, 02.01.2015.a arve/saateleht nr 01 (väärteotoimik lk 17-22, lk 28-35); dokumentide edastusleht (väärteotoimik lk 38) Paldiski Linnavalitsuse ja XXXOÜ vahel 24.01.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 7-17/3 (väärteotoimik lk 39-43); 12.11.2013.a Paldiski Linnavalitsuse ja Z.F-i vahel sõlmitud juhatuse liikme leping (väärteotoimik lk 44-46); XXXOÜ 2014 arved ja aktid (väärteotoimik lk 47-69); Paldiski Linnavalitsuse 07.11.2013.a istungi protokoll nr 50 (väärteotoimik lk 70-71); Paldiski Linnavalitsuse 07.11.2013.a korraldus nr 381 (väärteotoimik lk 72); Paldiski Linnavalitsuse 07.11.2013.a korraldus nr 382 (väärteotoimik lk 73); Paldiski Linnavalitsuse 07.11.2013.a korraldus nr 383 (väärteotoimik lk 74); äriregistri teabesüsteemi väljatrükid OÜ XXX kohta (väärteotoimik lk 75-77); äriregistri teabesüsteemi väljatrükid XXXOÜ kohta (väärteotoimik lk 78-82); rahvastikuregistri väljavõtted Z.F-i, XXX , XXX, XXXkohta (väärteotoimik lk 83-88); Väärteoprotokoll (väärteotoimik lk 98-102); Otsus väärteoasjas (väärteotoimik lk 124-128). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. - kohtuvälise menetleja esindaja taotles avaldada tõendina väärteotoimiku materjalid lk 44 juhatuse liikme leping. Kaitsja vastuväidet ei esitanud. Kohus avaldas väärteomaterjalide toimiku lk 44 oleva juhatuse liikme lepingu. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle XXX, XXX ja XXX. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-22-10 ei ole vajalik taasesitada ütluste sisu kohtuotsuse tõendite loetelus. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja on temale süüks pandava väärteo toime pannud ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Menetletavas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Z.F on alates 07.11.2013 tähtajaga kuni 07.11.2016 XXXOÜ juhatuse liige ja temaga on sõlmitud juhatuse liikme leping. Samaks perioodiks on nimetatud teiseks juhatuse liikmeks XXX (väärteotoimik lk 73). Eeltoodud asjaolu kinnitavad järgmised tõendid: Paldiski Linnavalitsuse 07.11.2013 istungi protokoll nr 50 (väärteotoimik lk 70-71), Paldiski Linnavalitsuse 07.11.2013 korraldus nr 381 (väärteotoimik lk 72), 12.11.2013 Paldiski Linnavalitsuse ja Z.F-i vahel sõlmitud juhatuse liikme leping (väärteotoimik lk 44-46), Paldiski Linnavalitsuse 07.11.2013.a korraldus nr 382 (väärteotoimik lk 73). Nimetatud asjaolu kinnitas kohtuistungil Z.F ise (tl 45) ja tunnistaja XXX (tl 59-68). 6 Vaidlus puudub selles, et XXXOÜ ainuosanikuks on Paldiski linn. Eeltoodud asjaolu kinnitab äriregistri teabesüsteemi väljatrükid XXXOÜ kohta (väärteotoimik lk 78-82). Vaidlus puudub ka selles, et OÜ XXX ainuosanik ja juhatuse liige on XXX, kes on Z.F-i abikaasa, XXX, ema. Eeltoodu asjaolu kinnitavad järgmised tõendid: äriregistri teabesüsteemi väljatrükid OÜ XXX kohta (väärteotoimik lk 75-77), rahvastikuregistri väljavõte Z.F-i, XXX , XXX ja XXX kohta (väärteotoimik lk 83-88). Nimetatud asjaolu kinnitasid kohtuistungil Z.F ja XXX ise (tl 45, 52) ning tunnistaja XXX. Seega on tõendamist leidnud, et
lg 1 p 1 ja 2 tähenduses on Z.F ja OÜ XXX seotud isikud.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt seotud isik käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps; 2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule. Seega oli Z.F OÜ-ga XXX seotud isik antud seaduse mõttes. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kaitsja väitega, et allkirjastades XXXOÜ juhatuse liikmena OÜXXX teenuse osutamise lepingu ei olnud ta ametiisik
Ametiisiku mõiste avab
lg 1, mille kohaselt ametiisik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Eeltoodust tulenevalt on isikut võimalik lugeda ametiisikuks juhul, kui tal on üheaegselt ametiseisund ning ta täidab avalikku ülesannet. Ametiseisund on legaaldefinitsioonina määratletud
lg 2, mille kohaselt moodustab ametiseisundi õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet. Viimane võib seisneda esiteks otsuse tegemisel, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt (
Teiseks võib avaliku ülesande täitmine väljenduda ka toimingu tegemises, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses (
XXXOÜ põhikirja p 5.1 kohaselt juhatus on ühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühingut (väärteotoimik lk 81-82). Tulenevalt Paldiski Linnavalitsuse ja Z.F-i vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktist II (väärteotoimik lk 44-46) ning Paldiski Linnavalitsuse ja XXXOÜ 24.01.2014 vahelisest töövõtulepingust nr 7-17/3 (väärteotoimik lk 39-43) on Z.F-i pädevuses teha osaühingule kuuluvate varaliste vahendite käsutamist puudutavaid otsuseid. Seega oli tal õigus teha otsustusi, mis on suunatud XXXOÜ õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Samuti oli Z.F pädevus teha toiminguid, mis toob XXXOÜ-le kaasa õiguslikke või faktilisi tagajärgi. Tulenevalt
lg 1 mõttest ei ole antud väärteoasjas oluline, et XXXOÜ-d pidid esindama kõikides õigustoimingutes mõlemad juhatuse liikmed ühiselt. 7 Kaebuse esitaja kaitsja sõnul korraldas XXXOÜ Paldiski linnasauna töö opereerimiseks teenuse osutaja leidmiseks konkurssi ning seega tahteavalduse OÜ-ga XXX leping sõlmida tegi vastav komisjon mitte Z.F. Kaebusele lisatud 06.01.2014 koostatud protokollist linnasauna teenindaja pakkujate kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise kohta nähtub, et pakkumuse esitas ainult OÜ XXX hinnaga 1192.66 eurot ning viimase pakkumus tunnistati ka edukaks. Protokolli allkirjastasid komisjoni esimees XXX, XXX ja XXX (tl 5). XXXOÜ on riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 mõttes hankija, kes on kohustatud järgima RHS sätestatud korda, sh RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid. Z.F oli isikuks, kes vahetult korraldas Paldiski linnasauna operaatori leidmiseks riigihanke läbiviimist. Eeltoodut kinnitas tunnistaja XXX, kes usaldas Z.F konkurssi läbiviimises ja kinnitas seega parimaks pakkujaks OÜ XXX (tl 70-78, tl 5). Samuti kinnitas tunnistaja XXX, et saunateenuse osutamiseks korraldas riigihanke Z.F (tl 59-68). Z.F ise ei ole eitanud saunateenuse operaatori leidmiseks konkurssi korraldamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.F oli ametiseisund
Kohus on seisukohal, et Paldiski linnasauna opereerimine on avalik teenus ja seega täitis XXXOÜ avalikku ülesannet. Eeltoodut põhjendab kohus järgnevalt. Ametiisikuna on käsitletav isik, kellel on ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks.
ei anna avaliku ülesande mõiste legaaldefinitsiooni ja seega on tegemist määratlemata õigusmõistega. Avaliku ülesande täitmise tunnus ametiisiku määratluses nõuab, et isiku tegevus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Ametiisikuna saab olla vaadeldav üksnes isik, kelle tegutsemine on omistatav avalikule sfäärile, mitte erasfäärile. Avaliku ülesande täitmine võib aset leida eraõigusliku isiku poolt talle avaliku võimu teostamise delegeerimise teel. Avaliku ülesande delegeerimine on võimalik formaalse (nt riigi poolt avaliku ülesande täitmiseks eraõigusliku juriidilise isiku loomine), funktsionaalne (nt notarile avaliku tõestamismenetluse läbiviimise delegeerimine), materiaalse delegatsiooni (nt teenuste osutamise privatiseerimine, mille tagamine on riigi kohustus) või läänimise (nt täitemenetluse läbiviimise üleandmine kohtutäiturile) vormis. Eeltoodust tulenevalt konkreetse toimepanija vastutus ametialaste süütegude eest on seatud sõltuvusse küsimusest, kas olemuslikult erasfääris ametiseisundit omav isiku täidetavat ülesannet saab lugeda avalikuks või mitte.1 Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS), mille kohaselt omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita (KOKS § 6 lg 1). Samuti on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses (KOKS § 6 lg 2). XXXOÜ põhikirjast nähtuvalt on eraõiguslik juriidiline isik asutatud osade KOKS § 6 lg 1 nimetatud ülesannete täitmiseks (väärteotoimik lk 81-82). Paldiski Linnavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtub samuti, et osade KOKS § 6 lg 1 nimetatud ülesannete 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Lk 720-721 8 täitmine on delegeeritud XXXOÜ-le (väärteotoimik lk 39-43). KOKS ei nimeta kohaliku omavalitsusüksuse ülesandena saunateenuse pakkumist. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et Paldiski Linnavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 7-17/3 p 3.1.6 aluses tasus linnasauna opereerimise eest Paldiski Linnavalitsus. Kokkulepitud tööde maksumusega aastas 18 892.80 eurot (väärteotoimik lk 39-43). XXXOÜ on tasunud perioodil veebruar 2014 kuni jaanuar 2015 OÜ-le XXX poolt esitatud arvete alusel kokku 14 311.92 eurot (väärteotoimik lk 18-22, lk 28-35). XXXOÜ esitas perioodil veebruar 2014 kuni detsember 2014 Paldiski Linnavalitsusele tasumiseks arved Paldiski linnasauna töö opereerimise eest kokku summas 18 892.80 eurot (väärteotoimik lk 47-69). Viimati nimetatud summa vastab töövõtulepingu nr 7-17/3 p 3.1.6 toodud summale. Seega XXXOÜ saunateenust finantseeris täies mahus Paldiski linn, mille tulubaasi laekub 11,60% residendist füüsilise isiku, kes elavad selles linnas, maksustatavast tulust (TuMS § 5 lg 1 p 1). Eeltoodu tähendab omakorda, et avalikud vahendid anti osaliselt üle XXXOÜ-le. Sauna teenus on suunatud linna elanikele ehk teenus on orienteeritud avalikule huvile. Seega on kohus seisukohal, et Paldiski linnasauna opereerimine on avalik ülesanne, mida lepingu alusel täitis XXXOÜ. Eeltoodust tulenevalt on üheselt tõendamist leidnud, et Z.F oli XXXOÜ juhatuse liikmena OÜ-ga XXX teenuse osutamise lepingut allkirjastades vaieldamatult ametiisik
Kohtus leidis tõendamist, et OÜ XXX on Z.F-iga seotud isik.
lg 1 p 1 kohaselt ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.
lg 2 ls 2 kohaselt ametiisik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule. Tunnistaja XXXe sõnul, ei teavitanud Z.F teda, et OÜ XXX ainuosanik ja juhatuse liige on Z.F-i ämm (tl 59-68). Samuti ei ole tõendamist leidnud, et Z.F oleks teavitanud toimingu tegemisest temaga seotud isiku suhtes, teda ametisse nimetanud organit s.o Paldiski Linnavalitsust. Z.F rikkus
lg 2 ls 2 tulenevat teavitamiskohustust ning allkirjastas OÜ-ga XXX teenuse osutamise lepingu, millega rikkus
Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kaitsja väitega, et arvete viseerimist nende tasumiseks ei saa kuidagi lugeda pikka aega kestnud väärteoks, järgmistel põhjendustel. XXXOÜ juhatuse liige Z.F kinnitas XXXOÜ-le lepingu alusel esitatud OÜ XXX arved. Eeltoodu on tõendatud väärteotoimikus olevate OÜ XXX poolt esitatud arvetega, millel on Z.F-i allkiri (väärteotoimik lk 17-22, lk 28-35). Z.F ise ei ole eitanud, et ta kinnitas nimetatud arved. OÜ XXX arvete maksmiseks viseerimine kätkeb endas samuti XXXOÜ varaliste vahendite kasutamise otsustust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 p 1 tulenev toimingute piirang laieneb ka OÜ XXX arvete maksmiseks kinnitamisele, kuivõrd arvete tasumiseks kinnitamisega tegi Z.F toimingu temaga seotud isiku suhtes. Seega on tegemist korduva ja jätkuva süüteoga, mis algas lepingu sõlmimisega ning igakuiselt arvete kinnitamisega kestis veebruarist 2014 kuni jaanuarini
lg 1 ja lg 2 tulenevat toimingupiirangut, pani toime
S § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus asub seisukohale, et Z.F-i poolt
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tõendamist leidnud. Kohtuliku menetluse käigus ei leidnud tuvastamist õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud.
lg 1 p 1 ja lg 2 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Z.F kinnitas istungil, et talle on arusaadav juhatuse liikme lepingust tulenev kohustus järgida seadusest tulenevat toimingupiirangut. Seega pidi ta teadma, et ta ei tohi teha tehinguid oma abikaasa emale kuuluva ettevõttega, kuivõrd
lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine temaga seotud isiku suhtes. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kohtuväline menetelja luges Z.F-i süüd suureks, kuivõrd väärtegu on jätkunud pikemat aega (arvete viseerimine) ja huvide konflikt on olnud toimingute juures kogusummas 14 311.92 eurot. Karistust kergendavad või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
Seega on sanktsiooni keskmine määr 100 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Z.F-ile määratud karistus, rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses ehk summas 560.00 eurot, on põhjendatud. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Väärteootsusega määratud karistus on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et karistus on kooskõlas toimepandud väärteo raskusega. Tegemist on korduva ja jätkuva väärteoga ning isikul on üks kehtiv väärteokaristus. Samuti ei ole Z.F kogu väärteomenetluse jooksul oma väärtushinnanguid muutnud ega avaldanud ka kahetsust. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaitsja taotlus lõpetada Z.F-i suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 3 alusel otstarbekuse kaalutlustel on asjakohatu. Korruptsioonijuhtumid on alati kõrgendatud avaliku huvi all, kuivõrd korruptsioon kahjustab riigi mainet, kodanike võrdsust riigi ja omavalitsuse ees ning ettevõtete vaba konkurentsi turul. Z.F-i kaitsja Rein Küttimi taotlus kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks tuleb jätta V™S §-st 23, § 38 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub V™S § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts 10 Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.