KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2905 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi P.

§ 25

lg 2 järgi Harju Maakohtu 09.04.2016 aasta otsus lühimenetluses kiirmenetluse sätete järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav P.G P.G, Isikukood XXX, XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel vene keel, töökoht XXX, varasemalt kohtulikult karistatud 8 korda, neist viimati: -24.10.2015 Harju Maakohtu poolt KarS §

§ 25lg 2 järgi, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud. Enge Selge Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe Süüdistatav RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava P.G apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS 1. P.G on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem Harju Maakohtu 24.10.2015 otsusega karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, uuesti 08.04.2016 kella 11.45 paiku Tallinnas XXX asuvas ja R AS-le kuuluvas kaupluses XXX, võttis kaupluse müügisaalis pudeli viskit „Whisky Red Label“ maksumusega 15,99 eurot, peitis pudeli värvli vahele. Väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega P.G olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS 2. Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusega tunnistati P.G süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistustust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti P.G poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Vahistati P.G istungisaalis ning tema karistuse kandmise alguseks loeti 08.04.

1. P.G-lt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 322.50 eurot. Määrati, et lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 418.50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul iga kuu 34.00 eurot ja viimasel
2. kuul 44.50 eurot. APELLATSIOON
3. Esitatud apellatsioonis süüdistatav taotleb asendada temale mõistetud vangistus raviga. Süüdistatav seletab, et tema tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ning kahetses tehtut, tema jätkas kuritegude toimepanemist oma narkosõltuvusest tulenevalt. Soovib ravi, et vabaneda sõltuvusest ja ennast parandada. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooni ga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Süüdistatav ei vaidlusta süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüteo kvalifitseerimisega. Süüdistatav esmakordselt tõstatab apellatsioonimenetluses probleemi, mida maakohus ei ole lahendanud ehk süüdistatav taotleb temale mõistetud vangistuse asendamist raviga KarS § 692 alusel. Kohtukolleegium leiab, et käesolevas asjas ringkonnakohtul puuduvad seaduslikud alused maakohtu otsuse muutmiseks ja süüdistatava apellatsioonis väljendatud taotluse rahuldamiseks. KarS § 692 lg 1 kohaselt, kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. Käesolevas asjas oli süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud vangistus 3 kuud, mis KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatud 1/3 võrra. Kohtukolleegium leiab, et seega puudub esmane formaaljuriidiline alus apellandi taotluse rahuldamiseks. Lisaks sellele, kohtukolleegium leiab, et alles apellatsioonis väljendatud taotlus vangistuse asendamiseks raviga on selgelt hilinenud, kuna maakohtul polnud võimalik hinnata teisi seaduses sätestatud aluseid vangistuse asendamiseks raviga. Selline võimalus puudub ka ringkonnakohtul. Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on selgelt perspektiivitu.
5. P.G-le mõistetud karistuse osas kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui süüdimõistetu suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu poolt P.G-le mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning mõistetud karistus karistuspraktikast ei hälbi. Esitatud apellatsioonis süüdistatav ise ei vaidlusta temale mõistetud vangistuse määra.
6. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/