1-13-10358/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-10358 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 27.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.G, isikukood xxx, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada A.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.G järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada A.G suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi 2) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist A.G vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.12.13 kohtuotsusega KarS § 120 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 29.01.2015 määrusega ülalmainitud karistuse ärakandmata osa (7 kuud 14 päeva vangistust) pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 16.05.2016 ja lõpp 30.12.
2. Kinnipidamisasutuses A.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Isikul on 8 klassi haridust. Enne vangistust töötas kõnealune isik täiskohaga ametlikult xxx 7 kuud firmas xxx. Isiku majanduslik toimetulek enne vangistust oli stabiilne. Kxxx on isik töötanud erinevates firmades 2013ndast aastast saadik. Lisaks on isik varasemalt töötanud rehvieksperdina firmas xxx. Kinnipeetava käitumine vanglas on igati nõuetekohane, konflikte ega muid intsidente esinenud ei ole. Tulenevalt kinnipeetava lühikesest karistusajast ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Perioodil 08.07.2016- praeguseni töötab isik xxx. Töötamisega probleeme ei esine. Isikul on esinenud alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldset käitumist, mis on mõjutanud isiku suhteid ja põhjustanud talle probleeme. Kuritegu on samuti toime pandud alkoholijoobes, andmata aru oma tegude võimalikele tagajärgedele. Kriminaalkorras karistatud 4 korda ning tegemist on isikule esimese reaalse vanglakaristusega. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42%. Viru Vangla toetab kinnipeetav A.G ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama üürikorterisse aadressil xxx. See on kahetoaline korter. Korteri omanik on nõus sellega, et A.G hakkab sellel pinnal peale vabanemist elama. Töökohta kinnipeetavale vabanemisel garanteeritud ei ole. Ema teada saab ta tööle asuda samasse ettevõttesse, kus ta enne vangistust töötas- oli xxxx. Praegu- vangistuse perioodil toetavad A.G vajadusel ema, vanaema ja isa. Kriminaalhoolduse alla on A.G määratud ühel korral - ta rikkus kontrollnõudeid ja ei täitnud ÜKT tunde- karistus pöörati täitmisele. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur toetab A.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. A.G taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et A.G tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil 2 A.G karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud suurema osa karistusest, osales tööhõives. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et A.G puuduvad distsiplinaarkaristused. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-9106), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodu arvestades, peab kohus põhjendatuks anda A.G-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. Kohus leiab, et A.G edaspidised võimalused vabaduses (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida A.G võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Katseajal on võimalik hinnata A.G püüdlusi oma elu korraldamisel ning tegeleda riskide maandamisega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. A.G suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna A.G-le katseajaks täiendavad kohustused. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu A.G vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3