4-17-2722/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2722 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungisekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 9.11.2017 erakorraline ettekanne M.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Menetlusalune isik M.H, isikukood xxx, xxx Kriminaalhooldusametnik Tatjana Soldatenko, Ando Pajo Asja arutamise kuupäev 23.,24.11.2017 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 211 lg 1, KarS § 69 lg 6, § 72, kohus M Ä Ä R A S:
2. Jätta rahuldamata Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna taotlus M.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Pikendada M.H-le Harju Maakohtu 4.09.2017 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-17-2722 mõistetud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega 2 (kahe) kuu võrra alates antud kohtumääruse jõustumisest. Määruse ärakiri edastada M.H´ile ja Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.H on karistatud Harju Maakohtu 4.09.2017 kohtuotsusega väärteoasjas nr 417-2722, liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 15 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 15 tundi, mis tuli sooritada 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 12.09.
4. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 9.11.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekanne, milles taotles karistuse täitmisele pööramiseks. 1 Ettekanne kohaselt M.H hoiab üldkasulikust tööst kõrvale. Ta ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas 25.09-28.09.2017 ja 16.10.
5. Peale seda isik ei ilmunud registreerimisele 01.11.
6. 04.10.2017 võetud kirjalik seletus, kus hooldusalune selgitas, et ei käinud üldkasuliku tööd tegemas perioodil 25.09-28.09.2017 seos sellega, et oli haiguslehel. Kuna hooldusalune unustas oma kotti koos dokumentidega ja telefoniga venna autosse, ei saan tema ametniku teavitada. 15.09.2017 toimus esmakohtumine mil isikule tutvustati kriminaalhoolduse põhimõted ja töökorraldust. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Tutvustatud üldkasuliku töö tegemise kohti. Selgitatud süüdlase õigused ja kohustused, mis allkirjastatud ja arusaadavad. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise kord. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. Selgitatud millal tehakse erakorralise ettekande ja tagajärjed. Tutvustatud töötamise kohti. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik andis nõusoleku üldkasulikku tööd tegema asumiseks. Teavitatud tööandjat. ÜKT ajakava koostatud perioodiks xxx, kokku 15 tunniks, keskmiselt 3-4 tundi päevas. Töökoht on valitud seos sellega, et asub elukoha lähedal. 04.10.2017 ametnik võttis ühendust üldkasuliku töö juhendajaga ja uuris kas hooldusalune on sooritanud oma tunnid ära. Selgus, et hooldusalune pole töötanud ühtegi päeva ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. 04.10.2017 hooldusalune ilmus registreerimisele, mil võeti kirjalik seletus, miks hooldusalune ei tulnud tööle ja ei teavitanud ametniku oma mitteilmumise põhjustest. Seletuses kirjutas hooldusalune, et ei käinud üldkasuliku tööd tegemas perioodil 25.09-28.09.2017 seos sellega, et oli haiguslehel. Kuna hooldusalune unustas oma kotti koos dokumentidega ja telefoniga venna autosse, ei saanud tema ametniku teavitada. Järgmine registreerimine määrati 06.10.2017 ning hooldusalune pidi tooma tervisetõendi, et ta oli haiguslehel. 06.10.2017 oli koostatud ajakava. Teavitatud tööandjat. ÜKT ajakava koostatud perioodiks xxx. Kokku 15 tunniks, keskmiselt 5 tundi päevas. Järgmine registreerimine määrati 01.11.2017 ja seletati hooldusalusele, et registreerimine toimub juhul kui ta ei soorita oma tunnid. 16.10.2017 kell 10.03 ametnik võttis ühendust ÜKT juhendajaga ja selgus, et hooldusalune tööl ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik võttis ühendust hooldusalusega ja hooldusaluse sõnul ei käinud ta 16.10.2017 ÜKT tegemas kuna temal pikendati haiguslehte. 23.10.2017 ametnik võttis ühendust ÜKT juhendajaga, et uurida, kas hooldusalune ilmus tööle. Juhendaja sõnul hooldusalune on tööl. 30.10.2017 ametnik võttis ühendust ÜKT juhendajaga, et uurida, kas hooldusalune tuli tööle. Juhendaja sõnul hooldusalune on tööl. 01.11.2017 registreerimisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik proovis võtta ühendust telefoni teel, kuid telefon ei vasta. 06.11.2017 ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel, kuid hooldusalune ei vasta. Ametnik võttis ühendus hooldusaluse abikaasaga. Selgus, et nad ei ela koos ning hooldusalune, tema sõnul on praegu Sillamäel. 06.11.2017 saadetud kutse, kus on määratud kohtumine 09.11.2017 kell 09.00 09.11.2017 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. M.H ei ilmunud registreerimisele ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Seega M.H väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda. M.H ei täitnud menetlusaluse isiku kohustusi ja näitas oma 2 käitumisega hoolimatut suhtumist talle kohtumäärusega määratud 15 tunni üldkasuliku töö täitmisse. Eeltoodut alusel ja juhindudes KarS § 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata täitmisele Harju Maakohus Tallinna Liivalaia kohtumaja 4.09.2017 kohtuotsusega väärteoasjas 4-17-2722 M.H-le mõistetud kandmata aresti osa - 5 päeva. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik M.H, et ÜKT-d jäid tema poolt sooritamata, sest oli haiguslehel. Üks haiglusleht on kriminaalhooldusametniku Tatjana Soldatenko käes ja teine on Natalja Maikova käes. Tunnistab, et ei teavitanud ametnikku mõjuvast põhjusest. Väidab, et ei olnud selleks võimalust. Palub anda talle veel üks võimalus ja pikendada tööde sooritamise tähtaega. Lubab, et suhtub sellesse tõsiselt. Kriminaalhooldusametnik Tatjana Soldatenko jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, kuid alternatiivselt, vastates kohtu küsimustele, on pidanud võimalikuks ka tööde sooritamise tähtaja pikendamist. Seletas, et tehtud on 10 tundi ja tegemata jäi 5 tundi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on ennatlik ja praegu ei kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 4.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 417-2722, M.H-le on liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud arest 15 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 1 5 tundi, mis tuli sooritada kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik Harju Maakohtu 4.09.2017 otsusega määratud üldkasulikku tööd sooritanud täismahus kuni käesoleva ajani. Osaliselt jäid tööd sooritamata mõjuval põhusel, mida kinnitab ka haigusleht, osaliselt aga ei olnud M.H mõjuvat põhjust tööde sooritamata jätmiseks. Samas ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, et M.H on sooritanud 2/3 temale mõistetud üldkasulikust tööst ja on motiveeritud jätkama selle sooritamist. Kohus leiab, et kuigi üldkasuliku töö sooritamine kulgeb torgetega ning esines ka rikkumisi, süüdimõistetu on motiveeritud oma eluviisi muutmiseks ja karistuse lõpuni täitmiseks, mistõttu ei ole otstarbekas pöörata mõistetud karistus täitmisele, vaid tuleb pikendada M.H-le määratud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega kahe kuu võrra, mis võib olla efektiivsem kui arest. Selline pikendatud tähtaeg ei ületa KarS § 69 lg-st 3 tulenevat tähtaja ülemmäära, s.o 12 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3