KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2017.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-6030 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi G.S (isikukood xxx, EV kodakondsus, elukoht Xxxx; e-post: xxxx, töökoht Xxxx) väärteoasi LS § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse 29.10.2017.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,001167 (kiirmenetluse otsus 1022151771443) Menetlustoiming kaebuse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata G.S-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse 29.10.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,17,001167 (kiirmenetluse otsus 1022151771443).
- Jätta G.S-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse 29.10.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,17,001167 (kiirmenetluse otsus 1022151771443) läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud G.S esitas 14.11.2017.a e-posti teel Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse 29.10.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2307,17,001167 (kiirmenetluse otsus 1022151771443). Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o summas 260 eurot, mille tasumine määrati ositi. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise otsuse tühistamist, kuna ei ole antud tegu toime pannud või väärteo ümberkvalifitseerimist. Samuti on kaebuse esitaja märkinud esitatud elektronkirjas, et vabandab kaebuse esitamise tähtaja ületamise pärast, kuid töökohustused ei võimaldanud seda varem teha. Kohtumääruse põhjendused V™S § 114 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast kiirmenetluse otsusest nähtub, et otsus on tehtud 29.10.2017.a. ning otsusel on kirjas, et menetlusalusele isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsusel on allkiri selle kohta, et menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 29.10.2017.a. Kaebuse esitaja allkiri otsusel tõendab ka seda, et isikule tehti teatavaks kiirmenetluse vaidlustamise kord. Kuna G.S sai kiirmenetluse otsuse kätte 29.10.2017.a, siis oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 13.11.2017.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 14.11.2017.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Ka kaebuse esitaja ise on oma elektronkirjas märkinud, et vabandab kaebuse esitamise tähtaja ületamise pärast, kuid töökohustused ei võimaldanud temal seda varem teha. Kohus tõlgendab kaebuse esitaja vabandust kaebuse tähtaja esitamise ületamise eest, kui taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98). G.S niisuguste takistuste esinemist kaebusest ei nähtu. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt avalduses toodud väide, et ta ei saanud kaebust tähtaegselt esitada seoses tööülesannete täitmisega, on paljasõnaline, kuivõrd kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja väidet kinnitaks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt taotluses toodud asjaolu, et ta oli hõivatud, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli otsuse kättesaamise momendist teada kaebekord ning tähtaeg. Kiirmenetluse otsuse vaidlustamise korra täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäevaks tuleb kaebus kohtule esitada. Hoolika suhtumise korral oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. G.S ei pidanud isiklikult kaebuse esitamiseks kohtusse pöörduma, vaid kaebust oleks 2 olnud võimalik edastada kohtule ka tavaposti või e-posti teel, nagu kaebaja praegu ka teinud on. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et G.S ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, §
- Aulike Salo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.