← Eesti

4-15-9129/11

4-15-9129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht

  1. november 2015.a,Võru kohtumaja Väärteoasja nr 4-15-9129 Kohtunik Heiki Kolk Väärteoasi B.P kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 14.10.2015.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,15,001265 LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja B.P (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747 Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. B.P kaebus rahuldada. 2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 14.10.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,001265 B.P karistamises Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi osaliselt so määratud rahatrahvi täitmise tähtaja osas.
  3. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et B.P-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks määratud rahatrahv 95 trahviühikut, so 380 eurot tuleb tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 95 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda 4 kuu jooksul, igas kuus vähemalt 95 eurot pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvele nr EE89 1010 2200 3479 6011 AS-is SEB Pank, arvele nr EE93 2200 2210 2377 8606 AS-is Swedbank, arvele EE40 3300 3334 1611 0002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, arvele EE70 1700 0170 0157 7198 №rdea Pank, märkides viitenumbri 10220155211022 Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav alates 11.12.2015 kella 16.00 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleist. ASJAOLUD
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 14.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 2860,15,001265 määrati B.P-le karistuseks Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahv 95 trahviühikut so 380 eurot. Väärteo kirjelduse kohaselt B.P 16.09.2015 kella 13.04 ajal Võru maakonnas, Vastseliina vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 272 km juhtis mootorsõidukit xxx reg.nr
  5. B. asulavälisel teel kiirusega 137 +/- 8 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 39 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusemõõtjaga Stalker DSR 2x DPO
  7. B.P esitas 28.10.2015 kaebuse ja 9.11.2015 kaebuse täienduse. Esitatud kaebuses ja kaebuse täienduses palub B.P seoses 17.10.2015 isa surmaga võimaldada rahatrahvi 380 euro tasumine osamaksetena 95 eurot kuus. Igakuine sissetulek on 380 eurot kuus. B.P lisas kaebusele enda panga konto väljavõtte ja isa surma tõendi. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungil osaleda ja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  8. Kohtuväline menetleja leiab kirjalikus seisukohas, et põhjendatud on B.P taotlus maksta rahatrahv ositi. B.P-le koostatud väärteoprotokoll ja muud dokumendid on õiguspärased, rikutud ei ole väärteomenetluse seadustiku norme. Karistus on määratud lähtuvalt KarS § 56 lg 1 mõttest, kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Arvestatud on sedagi, et isikut on 14.07.2015 karistatud rahatrahviga LS § 227 lg 1 rikkumise eest. Politsei-ja Piirivalveameti üldise karistuspoliitika osas ollakse seisukohal, et nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine (mitte vähem kui 39 km/h) on üks raskemaid 2

(3)liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga- lubatud sõidukiirust ületades juht seab ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1km/h võrra, suurendab tõenäosuste riski 3%. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Liiklusohutuse seisukohalt mõjutab sõidukiirus õnnetusse sattumise võimalust ja õnnetuse raskusastet. Suuremate kiiruste juures on sõiduki juhil raskem õigeaegselt reageerida ja liiklusõnnetust ära hoida. Otsustamisele, kas reageerida või mitte, ning lõpuks ka reageerimisele kulub inimesel aega, suure kiiruse puhul on selle aja jooksul läbitud vahemaa pikem, samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud tee. Seega on kokkupõrke vältimise võimalus suuremate kiiruste puhul väiksem. Lisaks sellele mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Mida suurem on kokkupõrkekiirus, seda suurem on vabaneva energia hulk ning osa sellest energiast „neelab“ inimkeha, mis talub välist jõudu vaid teataval määral. Kui välise jõu hulk ületab vastavad piirid, tekibki raske või surmaga lõppev vigastus. Kuna igal aastal juhtub palju liiklusõnnetusi just lubatud suurima sõidukiiruse ületamise pärast, siis esitatakse meedias küsimus ka politseile, et kus oli politsei ja kas sellist liiklusõnnetuist oleks saanud ära hoida? Kõike seda arvesse võttes on politsei karmistanud oma karistusi just selliste rikkumise eest, mille tagajärjel võib tekkida raskesti lõppev liiklusõnnetus. Sellist seisukohta on politsei väljendanud ka üldises meedias. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.