← Eesti

1-14-1156/43

Obsah (6)§ 263§ 68§ 69§ 75§ 74§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2015, Narva kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-1156 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasja nimetus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna N

§ 263p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 lausel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas S.S vangistusega 6 kuud.

§ 68

lg 1 alasel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja mõistis lõplikult ärakandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 ja 4 alusel asendas kohus vangistuse 356 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määras kohus 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. S.S kohustati järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks loeti 15.02.2014. 04.11.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova kohtule erakorralise ettekande taotlusega tühistada kohustusi. Erakorralises ettekandes on märgitud, et seisuga 04.11.2015 on S.S sooritanud 320 üldkasuliku töö tundi ja sooritamata on jäänud 36 tundi. S.S esitas SA Narva Haigla 23.10.2015 tõendi, mille kohaselt oli S.S 08.08.2015.a jalatrauma, 21.08.2015 oli tehtud operatsioon, pandud kips ning isik vajab taastusravi. 28.10.2015 esitas S.S perearsti tõendi, kus on kirjas, et isikul terviseseisundi tõttu ei ole soovitatav füüsiline koormus ülemistele ja alumistele jäsemetele. 29.10.2015 esitatud seletuses palus S.S vabastada teda ülejäänud üldkasuliku töö tundide sooritamisest seoses tervisliku seisundi halvenemisega. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esimesel registreerimisel 27.02.2014.a selgitati S.S-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärke ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma allkirjaga. S.S alustas üldkasuliku töö tegemist 17.03.2013 Narva Spordikoolis Energia. Kokku sooritas ta 320 tundi. Üldkasuliku töö tunde sooritas S.S nõuetekohaselt ning pidas kinni tööjuhendajate ja ametnikuga sõlmitud kokkulepetest. Alates augustikuu algusest ei võimalda S.S-i tervislik seisund jätkata tal üldkasuliku töö tundide tegemist. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et tervislikul põhjusel üldkasuliku töö tegemisest loobumist ei saa käsitleda karistuse täitmisest tahtliku kõrvale hoidumisena

69 lg 6 tähenduses ega anna seega alust vangistuse täitmisele pööramiseks. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku tühistada kohustusi. Erakorralisele ettekandele on lisatud SA Narva Haigla poolt 23.10.2015 väljastatud ambulatoorse epikriisi kaart, mille kohaselt on S.S-i diagnoosiks lateraalse malleooli (külgmise pekse) murd koos sidemerebenditega kanna- ja jalapiirkonnas ning tegemist on 08.08.2015 asetleidnud olmetraumaga. Ravialaste soovitustena on muu hulgas märgitud, et karkudega tuleb käia 1,5-2 kuud. 28.10.2015 Narva Perearstikeskusest väljastatud tõendi kohaselt ei ole soovitatav füüsiline koormus ülemistele ja alumistele jäsemetele. Taastumisaja võimalikku pikkust ei ole tõendis märgitud. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et

§ 74

lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist süüdimõistetu täiendava kohustuse kergendamise või tühistamisega. Üldkasulik töö on asenduskaristus

§ 69lg 1 tähenduses.

Karistuse kandmisest vabastamine on sätestatud

§ 79

, mille kohaselt süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamine on seotud üksnes isiku parandamatult raske haiguse, vaimuhaiguse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire põdemisega. Sellisel juhul esitab vastava taotluse vangla. Kohus on seisukohal, et jalatrauma (lateraalse malleooli murd) ei ole parandamatult raske haigus ning isikul on pärast taastusravi ja tervenemist võimalik jätkata asenduskaristusena talle määratud üldkasuliku töö sooritamist. Kohus juhib kriminaalhooldaja tähelepanu ka asjaolule, et süüdimõistetu tervenemise ning taastusravi ajaks on võimalik esitada kohtule erakorraline ettekanne taotlusega üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks süüdlase haiguse tõttu

§ 69lg 3 kohaselt. 2

(3)Kohus, lähtudes eeltoodust ja tutvunud erakorralise ettekande ning sellele lisatud materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud asjaoludel ning põhjustel karistuse kandmisest vabastamist seadus ette ei näe ning muid taotlusi ei ole kriminaalhooldaja kohtule esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.