4-15-9067/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-9067 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi M.J Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus kaebetähtaja ennistamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik M.J, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. novembri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
6. Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik J.B. i 14.09.2015 kiirmenetluse otsusega nr 2440,15,006645 tunnistati M.J süüdi LS § 227 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot kohustusega tasuda see hiljemalt 14.10.
7. Samas märgiti, et menetlusalusel isikul on õigus esitada otsuse peale kaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. M.J sai nimetatud otsuse kätte 14.09.2015 ja seega kaebuse esitamise viimane päev oli 29.09.
9. M.J esitas kaebuse 14.09.2015 kiirmenetluse otsusele Viru Maakohtule aga alles 26.10.2015 ja taotles kaebetähtaja ennistamist, sest oli ajavahemikul 25.09.-18.10.2015 haiguslehel. 2.1 Vahepeal, s.o 15.09.2015 esitas ta Jõhvi politseijaoskonna komissarile taotluse talle määratud liiklustrahvi tasumise ajatamiseks, soovides trahvi tasuda igakuiselt 25 euro kaupa viimase maksega 14.01.
10. Vanemväärteomenetleja M.K. oma 16.09.2015 määrusega selle taotluse V™S § 209 lg 2 alusel rahuldas, lükates rahatrahvi täitmisele pööramise edasi alates 15.10.2015 kuni 14.01.
11. Maakohtu määruse sisu
12. Viru Maakohtu 05.11.2015 määrusega jäeti M.J taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuna esimese astme kohus ei pidanud kaebaja ajavahemikul 25.09.-18.10.2015 haiguslehel olemist mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 mõttes. Maakohus märkis, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 14.09.2015 ja seega lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 29.09.
13. Kaebaja aga esitas kaebuse alles 26.10.2015, s.o 27 päeva peale tähtaega. 3.1 Töövõimetuslehe kohaselt M.J viibis haiglaravil 25.09.-15.10.2015 ja ambulatoorsel ravil 16.18.10.
14. Haiglaravil olles esitas ta maakohtule 28.09.2015 e-postiga digiallkirjastatud taotluse edasikaebetähtaja pikendamiseks. Vastusena selgitati talle, et V™S ei näe ette kaebetähtaja pikendamist, vaid tähtaja möödalaskmisel tuleb koos kaebusega esitada kohtule ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Sellele vaatamata M.J esitas maakohtule 19.10.2015 e-postiga veelkord taotluse edasikaebetähtaja pikendamiseks. Maakohus selgitas talle uuesti kaebetähtaja ennistamise korda. Maakohtule jääb arusaamatuks, miks M.J, omades õigusalast kõrgharidust ja tehnilisi võimalusi (e-postiga digiallkirjastatud taotlused), ei saanud kaebetähtaja jooksul esitada kaebust ja selle asemel esitas eeltoodud edasikaebetähtaja pikendamise taotlused pluss 21.10.2015 riigi õigusabi taotluse, mida maakohus 27.10.2015 määrusega ei rahuldanud. Maakohus arvestas, et enne haiglasse minekut oli M.J 10 päeva aega kaebuse esitamiseks, kuid selle asemel esitas ta politseile 15.09.2015 taotluse trahvi tasumise ajatamiseks, mis ka rahuldati. Haiglaravi lõppes 15.10.2015, kuid kaebus esitati kohtule alles 26.10.
15. Seega on M.J kasutanud edasikaebamiseks 21 päeva (10 enne haiglat ja 11 peale seda). Kõigest eeltoodust lähtudes maakohus leidis, et M.J olid kõik võimalused maakohtule kaebuse tähtaegseks esitamiseks ja töövõimetuslehel viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaega ennistada. Seoses sellega jäeti ka tema kaebus läbi vaatamata. Esitatud määruskaebus
16. Viru Maakohtu 05.11.2015 määruse peale esitas määruskaebuse M.J, kes palub tühistada maakohtu kaebetähtaja ennistamata jätmise määrus ja kohustada maakohut kaebus sisuliselt läbi vaatama. Kaebaja on seisukohal, et tema töövõimetuslehel viibimine on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. 4.1 M.J märgib, et ta on kursis edasikaebetähtaegadega. Kuna ta aga 25.09.2015 asus haiglaravile ja tal oli siis veel 4 päeva aega kaebust esitada, soovis ta selle aja ära kasutada, et politseist välja nõuda vajalikke dokumente, mida väidetavalt oleks ta politseist ainult isiklikult kätte saanud. Olles haiglaravil, ei saanud ta seda soovi realiseerida. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et kaebaja näol on tegemist raske puudega isikuga, kellel peale haiglaravi võttis toibumine, igapäevaeluga harjumine ja ennast uuesti väärteomaterjalidega kurssi viimine ning menetlustaktika väljatöötamine rohkem aega. Seetõttu esitaski ta peale haiglaravilt tulekut taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. M.J märgib, et ta tegeleb oma kutsetegevuses peamiselt tsiviilasjadega ja seetõttu kulus tal väärteomenetlusega tutvumiseks tavalisest rohkem aega ning ta ei jõudnud kohtule 11 päeva jooksul kaebust esitada. 2 Peale haiglaravi tööle tagasi tulles 18.10.2015 oli tal ajada palju pakilisi perekonna ja ametiasju ning seetõttu ei saanud ta kohe esimestel tööpäevadel kohtule kaebust esitada. Samuti selgus, et kaebuse esitamiseks oli tal veel vaja täiendavaid dokumente, mida ta 25.10.2015 politseist ka taotles. Haiglas olles ei tohtinud ta menetlustoiminguid teha, ta sai saata ainult kiirteateid, et tagada menetluse jätkuvus. Kaebaja leiab, et pikaajaline haiglaravi ja sellele järgnev raskest puudest tingitud pikem taastumisaeg on sellised mõjuvad põhjused, mis annavad aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebusele on lisatud töövõimetusleht ja pensionitunnistus, milles kajastub raske puue. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohtukolleegium vajalikuks vastata määruskaebusele vaid järgmist.
18. V™S § 38 lg 1 kohaselt peab menetleja kaebetähtaja ennistamisel juhinduma KrMS §-st
19. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks.
20. Sarnaselt maakohtule leiab ka ringkonnakohus, et M.J töövõimetuslehel viibimine ei ole antud juhul kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Maakohus õigesti märkis, et kuigi 15 päevase kaebetähtaja viimased 5 päeva (25.-29.09.2015) M.J viibis haiglaravil, esitas ta ravil olles 28.09.2015, s.o tähtaja sees, maakohtule e-postiga digiallkirjastatud taotluse edasikaebetähtaja pikendamiseks. Sarnaselt maakohtuga jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, miks M.J, omades õigusalast kõrgharidust ja tehnilisi võimalusi (e-postiga digiallkirjastatud taotlus), ei saanud kaebetähtaja jooksul esitada kaebust ja selle asemel esitas edasikaebetähtaja pikendamise taotluse.
21. Ringkonnakohus ei pea mõjuvaks põhjuseks M.J selgitust, et tal oli kaebuse esitamiseks vaja politseist dokumente välja nõuda ja neid oleks ta ainult isiklikult kätte saanud, kuid ta viibis haiglaravil. Nagu toimikust nähtub, on M.J sellekohase taotluse politseile esitanud juba 16.09.2015 ja 17.09.2015 kirjaga nr 3.1-1.1/27971-4 talle vastati, et ta võib väärteotoimikuga politseisse tutvuma tulla või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Kuna M.J läks haiglaravile 25.09.2015, siis oli tal enne seda võimalik väärteotoimikuga politseis tutvumas käia või koopiate tegemist nõuda. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks M.J selgitus, et kuna tegeleb oma kutsetegevuses peamiselt tsiviilasjadega, siis seetõttu kulus tal väärteomenetlusega tutvumiseks tavalisest rohkem aega ning ta ei jõudnud kohtule 11 päeva jooksul kaebust esitada. 8.1 Ringkonnakohus leiab, et see väide on vastuolus tuvastatud asjaoludega. Nimelt juba järgmisel päeval peale 14.09.2015 kiirmenetluse otsuse tegemist M.J esitas Jõhvi politseijaoskonna komissarile taotluse talle määratud liiklustrahvi tasumise ajatamiseks, soovides trahvi tasuda igakuiselt 25 euro kaupa viimase maksega 14.01.
22. Oma 26.10.2015 kaebuses M.J märgib, et ta on sellest trahvist juba 75 eurot ära maksnud. Kui seda otsust ei tühistata, siis ta alternatiivse nõudena palub vähendada mõistetud trahvi 50 euroni. 3 Nagu eelpool märgitud, M.J esitas 16.09.2015 politseile taotluse väärteotoimikuga tutvumiseks. Seega tegi ta koheselt mitmesuguseid asjakohaseid taotlusi, mis näitab tema vastavat pädevust.
23. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga möönab, et töövõimetuslehel viibimine võib teatud juhtudel olla KrMS § 172 järgi mõjuvaks põhjuseks, kuid M.J puhul ei saa praegu sellest kui mõjuvast põhjusest rääkida. Samuti ei anna selleks alust tema raske puue. Nimetatud asjaolud ei olnud takistuseks M.J poolt käesoleva määruse punktides 7-8.1 märgitud toimingute teostamisel. Seega saanuks ta ka maakohtule kaebuse tähtaegselt esitada. Ka ei nähtu M.J kaebusest muid asjaolusid, mis viitaksid kuidagi sellele, et kaebetähtaja jooksul esines tal ootamatuid või erakordseid asjaolusid, mis ei lasknud tal esitada kaebust tähtaja jooksul.
24. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Selliselt antud juhul maakohus ka toimis.
25. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes V™S §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et M.J kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ja Viru Maakohtu 05.11.2015 määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 4