järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav N.N, IK XXX; sünniaeg: 06.augustil 1958.a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.N
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust N.N-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.septembri 2013.a kohtuotsusega nr. 1-13-7960 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel asendada N.N-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
lg 2 p 2 alusel määrata N.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata N.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. N.N poolt temale
lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis osalemiseks - täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid kolmekümne
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 9 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.septembri 2013.a otsusega N.N-ile mõistetud karistuse ära kandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ja mõista N.N-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada N.N-ile mõistetav 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust 448-tunnise üldkasuliku tööga, mille N.N on kohustatud ära tegema 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et N.N on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et N.N on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Kuna N.N-ile on pandud kohustus osaleda
lg 2 p 8 sätestatud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Seetõttu on N.N kohustatud 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul ära tegema 418 tundi üldkasulikku tööd. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena N.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 aastaks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.N tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub N.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist XXX ulatuses töövõimetu inimesega, kelle ainsa kindla sissetuleku moodustab pension, millest peale kinnipidamise saab ta kätte vaid XX eurot. Aegajalt teenib ta lisa ka pillimänguga, kuid see on väga juhuslikku laadi. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine paneks N.N raskesse majanduslikku olukorda ja on alust tema puhul jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Samuti süüdistatava enda taotlusel on põhjendatud anda menetluskulude tasumiseks talle pikem tähtaeg kuna on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning vähendades menetluskulusid määrata nende tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg võimalusega tasuda väljamõistetavad menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.