4-16-6828/3

(3)käesoleva ajani tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kohtutäitur teavitas 10.08.2016 rahatrahvi täitmise võimatusest, täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 19.09.2016 Viru Maakohtule avalduse S.E-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 28.04.2014 täitemenetluse väärteoasjas nr 2440,13,004939. 10.08.2016 teavitas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2440,13,004939 rahatrahvi summas 139,65 eurot asendamise arestiga. Menetlusalune isik S.E selgitas, et praegu ta töötab vanglas ja tema kontolt võetakse jätkuvalt 50% töötasust. Seega ei ole nõude rahuldamine võimatu. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi konstaablijaoskonna piirkonnavanem Axxa Tixxx 09.10.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,004939 määrati S.E-le KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. Otsus jõustus 30.10.2013 (tl 5-6). Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova 10.08.2016 teatest Ida prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik (tl 4). Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt k aristusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. 2

(3)Vastavalt karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale aresti vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. S.E-le oli Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.10.2013 otsusega karistuseks määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. Rahatrahvist on tasutud 20,35 eurot, tasumata on 139,65 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja taotluse esitamine asenduskaristuse kohaldamiseks on ilmselgelt ennatlik. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 09.10.

1. Otsus jõustus 30.10.
2. Kohus tuvastas, et S.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.05.2014 otsusega nr 1-14-3850 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 120, § 323, § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud 23 päeva. Kohtuotsus jõustus 15.07.
3. Karistuse kandmise algus 05.12.2013 (tl 15-18). Vanglas kinnipeetavate isikute elektroonilisest andmekogust nähtub, et S.E kannab karistust Viru Vanglas. Kõige hilisem võimalik karistuse tähtaeg on vangla andmetel 26.08.2017 (tl 14). Seega ei ole kohtul käesoleval ajal võimalik määrata asenduskaristusena aresti või üldkasuliku töö määramisel asenduskaristuse täitmisele pööramise aega. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui V angistusseadus ei sätesta teisiti. Seega ei ole välistatud S.E poolt Ida prefektuuri 09.10.2013 otsusega karistuseks mõistetud rahatrahvi tasumine. Lähtudes ülaltoodust kohus leiab, et S.E-le asenduskaristuse määramine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohus peab vajalikuks selgitada, et KarS § 82 lg 4 kohaselt on otsuse täitmine aktuaalne ega aegu nelja aasta jooksul alates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Nimetatud otsus jõustus 30.10.2013, seega aeguks täitmine alles 30.10.2017 ehk veidi rohkem kui aasta pärast. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et otsuse aegumine peatub isiku vangistuse või aresti kandmise ajaks. Pärast isiku vabanemist kulgeb otsuse täitmise tähtaeg edasi. Käesolevas asjas ei aegu otsuse täitmine 30.10.2017, vaid hiljem, sõltuvalt sellest kui palju aega on isik vangistuses või aresti all viibinud. Seega, on otsuse täitmiseks piisavalt võimalusi ja aega. Tähelepanuväärt on asjaolu, et vangistuses on isikul töökoht ja töötasu ja rahatrahv on siiski osaliselt tasutud. Seega ei ole põhjendatud prefektuuri arvamus, et nõude täitmine on võimatu. Lähtudes eeltoodust jätab kohus taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3