1-13-9340/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-9340 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.H, i.k. xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.02.2016 ja lõpp 07.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.09.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, A.H-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 A.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.11.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus A.H-le 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendas kohus mõistetud karistuse 1448 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määras kohus KarS § 69 lg 3 alusel 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus süüdimõistetu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 09.02.2016 määrusega pöörati täitmisele A.H-le Viru Maakohtu 21.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 2 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 06.02.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung A.H taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et vabanedes hakkab elama abikaasa ja lapse juures ning töökoht on tal olemas. Kinnitab, et alkoholi ei tarvita ja arvab, et narkootikumide tarvitamisega probleeme pole ega tule. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad karistused, ei ole A.H-le mõju avaldanud ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Prokurör juhib tähelepanu kinnipeetava narko- ja alkoprobleemidele ning tema kõrgohtlikkusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.H käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas kannab karistust neljandat korda seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Läbivalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine ning materiaalse kasu saamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa ja tütre juurde xxxx. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et tegemist on 22 toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale abikaasa ja tütre veel ka ema ja ämm. Suhted lähedastega on head ja toetavad ning A.H on lähedaste poolt koju oodatud. Lähedased on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav tunnistab ka ise, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud xxxx töökoht firmas xxxx. Tööandja esindaja on kinnitanud kriminaalhooldajale, et töökoht on püsiv ja ta on teadlik isiku kriminaalsest minevikust. Kohus on seisukohal, et tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida saab lugeda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik on viibinud metadooni asendusravil, kuid see ei andnud tulemusi. Tunnistab ise, et paneb kuritegusid toime, kuna vajab raha narkootikumide hankimiseks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks, kuna narkootikumide tarvitamine mõjutab oluliselt tema materiaalset toimetulekut. Varasemalt on isikul olnud probleeme ka alkoholi tarvitamisega, kuna ta on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 74%, mida saab lugeda keskmisest oluliselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb varavastaste süütegude toimepanemises materiaalse kasu saamiseks narkootikumide muretsemise eesmärgil, narkootikumide omamises ja käitlemises ning alkojoobes sõiduki juhtimises. Vangla iseloomustuse kohaselt ei mõtle A.H oma tegude tagajärgedele, väldib probleemidega tegelemist tarvitades narkootikume. Tunnistab oma sõltuvusprobleeme ja soovib pühenduda perekonnale, kuid ei mõista, mida ta selleks tegema peab. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, õigustab oma kuritegusid võrreldes neid raskema astme kuritegudega. Samuti puudub isikul motivatsioon õppimiseks ja enesetäiendamiseks. A.H on varasemalt olnud tingimisi karistatud ja kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus katseaja tingimusi, hoidis kõrvale üldkasulikust tööst, lahkus omavoliliselt Eestist ning pani Leedus toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel 3 katseja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. A.H puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ning käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4