1-12-4752/148

(5)Kinnipidamisasutusest G.S-i kohta koostatud iseloomus tusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib elama asuda aadressil xxx Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on õde. Elukoht on korralik ja sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Õde on selleks oma nõusoleku andnud. Kinnipeetav xxx põhikooli. Erialane haridus puudub. Riigikeele oskus on rahuldav ja vastab xxx tasemele. Ametlik töökogemus puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult ning isiku sõnade kohaselt omas stabiilset sissetulekut. Vabanemisel asub tööle garantiikirja alusel xxx. Täpne töökoha kirjeldus puudub. Lähedastest on kinnipeetaval ema, õde, õelaps ja elukaaslane, kellega ta suhtleb ja suhted on head. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 39%. Vägivaldseid kuritegusid ei ole kinnipeetav toime pannud. Kinnipeeatava kõik kuriteod on olnud varavastased ja toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Isiku mõtlematut käitumist iseloomustab asjaolu, et ta ei ole täitnud temale kohtu poolt kohustusena pandud üldkasuliku töö tunde, vaid sõitis välismaale. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla G.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on G.S-i lähedasteks ema, isa, õde, endine elukaaslane ja poeg. Õe sõnus on suhted lähedastega head ja toetavad, suheldakse telefoni teel. Endise elukaaslasega on kohtunud ka pikaajalisel kokkusaamisel. Vabanedes soovib elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on õde. Korter on korralik ja sisustatud kõige eluks vajalikuga. G.S võib elada nimetatud korteris määramata aja. Kinnipeetava õde on vastava nõusoleku andnud ning viimase kinnitusel on lähedased nõus G.S-i nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Vabanemisjärgne töökoht on xxx. Telefonivestluses xxx juhatuse liikme Axxx Bxxxa selgus, et ettevõtte on esitanud Viru Vanglale vajaliku garantiikirja. G.S-ile on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht, minimaalse töötasuga. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 21.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu kinnipeetav G.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava käitumine vanglas vastab nõuetele, distsiplinaarrikkumised temal puuduvad, mis viitab sellele, et G.S on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 26.01.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks G.S jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve kestuse kohta. Ühtlasi teen kohtule ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kuus kuud. Eeltoodu alusel prokuratuur toetab G.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. G.S soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja Marko Tiirik selgitas, et kõik tingimused isiku ennetähtaega vabastamiseks on täidetud. Isikul on elukopht, lähedaste toetus, ta võib asuda tööle. Kriminaalhoolduse nõudeid ta ei saanud täita seetõttu, et viibis välismaal ja kandis seal 3-aastast kriminaalkaristust. Tegemist on karistusega, mis oli määratud 2012.aastal teise astme kuriteo toimepanemise eest. Praegu isik on reaalselt ära kandnud 5 kuud ja isiku edasine viibimine vanglas ei ole põhjendatud, sest karistuse eesmärgid on täidetud. 2

(5)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et G.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus, eriala puudub. Enne vangistust ametlikult töötanud ei ole, kuid mitteametlik töökoht oli olemas ja tema enda sõnade kohaselt oli sissetulek stabiilne. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on

1. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda korduvalt karistatud varguste eest ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest suures ulatuses ning vähemalt teist korda. Kuritegu seisnes selles, et tema, korduvalt, teades, et teiste isikute poolt talle müügiks toodud kaabel on saadud süüteo toimepanemise tulemusena, omandas süüdimõistetu xxxterritooriumi laost varastatud jõukaabli tükke. Eelneva kokkulepe alusel tõid teised isikud G.S-ile xxx nii isolatsioonist puhastatud kaabli tükke kui ka isolatsioonis kaabli. Kahel korral käis G.S teise isiku poolt eelnevalt xxx-i territooriumi kõrvale ladustatud kaabli järel ise enda autoga. Kokku omandas kinnipeetav xxx-i territooriumi laost varastatud 1331m jõukaablit kaaluga kokku 11359,8 kg: jõukaablit - FKKJ 3x185+95 163m, MCMK 3x240+120 382m, MCMK 3x185+95 207m, MCMK 3x240+120 252m, MCMK 3x150+70 69m ja MCMK 3x240+120 258m maksumusega kokku 34 079,40 eurot, ehk suures ulatuses. Omandatud kaablit hoidis G.S renditud garaažis xxx hiljem müüs seda uurimisel tuvastamata jäänud isikutele. Väärteokorras on isikut karistatud käesoleval ajal kehtib neist 7 karistust: LKindlS § 661 alusel
2. korral (liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimine), NPALS § 151 alusel
3. korral (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses), LS § 203, § 206 alusel
4. korral (kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine; nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine), RelvS § 891 lg 1 alusel
5. korral (relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumine), TeeS § 401 lg 1, LS § 238 alusel
6. korral (normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine, samuti liiklemine liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel; mootorsõidukijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt iseloomustab kinnipeetava mõtlematut käitumist asjaolu, et ta jättis sooritamata kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunnid ning sõitis välismaale. Isik ei analüüsinud oma tegevuse tagajärgi. Riskihindamise alusel on G.S ohtlik avalikkusele, kuna on süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude 3

(5)toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid see asjaolu ei ole iseenesest määravaks isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Vabanemise korral soovib G.S elama asuda aadressile xxx Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava õele. Viimane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on G.S olemas garanteeritud töökoht xxx. Isiku lähedasteks on ema, isa, õde, endine elukaalane ja alaealine laps. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et lähedased on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elu- ning töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul G.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et G.S-i on karistatud varguste eest. Siit järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetav eiras kohtu poolt katseajal määratud üldkasuliku töö tundide sooritamist ning sõitis välismaale. Selline käitumine näitab süüdimõistetu ükskõikset suhtumist mõistetud karistusse ja kriminaalhooldusesse, mistõttu kohtul puudub veendumus, et G.S suudab alluda kohtu poolt kehtetstatud nõuetele ning kriminaalhooldusele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.01.2017, ärakandmiseni on pisut rohkem kui 4 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. 4

(5)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.S-i temale Viru Maakohtu 23.05.2012 kohtuotsusega mõistetud ning Viru Maakohtu 02.10.2012 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5