) §-de 201 lg 2, 224 lg 2 järgi Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6 Tallinn. Kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik J.P isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; töökoht: XXXX OÜ; elukoht: XXXX; 2 kehtivat väärteokaristust. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista J.P
§-de 201 lg 2, 224 lg 2 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 25 (kakskümmend viis) päeva.
Menetlusalune isik rikkus
lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime
Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: andis allkirja selle kohta, et kohtuistungi protokolli ei ole vaja koostada. Menetleja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav väärtegu on tõendatud. Kohtuväline menetleja taotles J.P süüdi mõistmist
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel arestiga 25 päeva. Menetlusaluse isiku seisukoht: J.P tunnistas, et lube tal ei ole, kuid ta ei saanud mootorsõidukit juhtides aru, et tal esines joove. Leidis, et rikkumine ei ole nii suur, et rahatrahvi kohaldada ei saaks. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et
lg 2;
lg 2 kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli järgi on tõendatud ja seda tunnistaja Leonid Nõmmemehe (Nõmmemees) ütlustega, millest nähtub, et täites 13.08.2016 kella 01:19 ajal tööülesandeid koos politseinik J. Petrojevaga, märkas Tondiraba 1 juures, kuidas Mitsubishi Carisma, r/n 786AUG, sõitis Mustakivi tänava suunas kahtlase sõidustiiliga (sõiduk vingerdas ning järsult kiirendas). Peatasid kella 01:19 ajal sõiduki ning tuvastasid juhiks J.P (ik XXX), kes puhus indikaatorvahendisse, mille näiduks osutus 0,70 mg/l. Isik toimetati Ida-Harju politseijaoskonda, kus kasutati tõenduslikku alkomeetrit, mille näiduks osutus 0,74 mg/l. Isiku kontrollimisel selgus, et tal puudus ka juhtimisõigus; indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et J.P suhtes kasutati 13.08.2016.a indikaatorvahendit Alcoquant A 6020, nr 111209, mille näit oli positiivne-tulemus 0,70 mg/l; sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et J.P kõrvaldati 13.08.2016.a sõiduki Mitsubishi, r/n 786 AUG, juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti seetõttu, kuna tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 13.08.2016,a kella 01:34-01:39 ajal kasutati J.P suhtes tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest, 7110 EST, nr ARBK-0032 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr. TTRC-16-00072), mille lõplik lugem oli 0,79 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,74 mg/l; maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et J.P puuduvad kehtivad juhiload; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et J.P kõrvaldati sõidukijuhtimiselt ka 16.07.2016.a
lg 2 p 2, 3 alustel; karistusregistri teatisest nähtub, et J.P on varem väärteokorras kahel korral karistatud, sh samalaadsete väärtegude eest. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on mõlemad väärteod toime pannud sõidukit juhtides, seetõttu on väärteod toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskema karistuse ette
Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel suur, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäär on praktiliselt teokoosseisus sisalduva vahemiku ülemmäär (0,74 mg/l). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel teise, koosseisupärase süüteo – isikul ei olnud sõiduki juhtimiseks vajalikku juhiluba. Seega on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem. Kohus karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. J.P mingisugust kahetsust eeluurimisel ega ka kohtus avaldanud ei ole. Isik ise pidas antud juhul sobivaks meetmeks rahatrahvi. Iseenesest näeb
lg 2 sanktsioon sellise võimaluse ette, kuid kohtu arvates ei ole J.P-le rahatrahvi mõistmine põhjendatud. Väärteotoimikus olevatest karistusandmetest nähtub, et J.P on varem 2-1 korral väärteokorras karistatud, viimati 16.07.2016.a
Trahv on tasumata ning kergem karistusliik teda õiguskuulekale teele suunanud ei ole. Kohtu hinnangul peab karistuse mõistmisel J.P-le arvestama kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. J.P süü on suur; juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhiluba, olles sealjuures ka alkoholijoobes. Kohus märgib, et isikule omistatakse vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning lubatakse iseseisvalt liiklusesse alles seejärel, kui on veendutud, et tal on sõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Sõiduki juhtimine juhiluba omamata ja sõiduki juhtimine joobeseisundis on kahjuks enamlevinud liiklussüüteod. Käesoleval juhul ei ole J.P avaldanud ei kohtueelses menetluses ega kohtus midagi, mis annaks alust arvata, et isik adub oma käitumise ebaõigsust. Kohtu hinnangul tuleb J.P-le mõista karistuseks arest üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna J.P täitis oma tegevusega (so sõiduki juhtimisega) kaks erinevat väärteokoosseisu, siis tuleb J.P süüdi mõista
lg 2 järgi ja
S § 63 lg 1 alusel arestiga 25 (kakskümmend viis) päeva. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). Arest peab olema kantud hiljemalt 30.11.2016. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteilmumise korral kohaldada J.P suhtes sundtoomist arestimajja. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.