4-16-2499/19

Väärteoasi nr.4-16-2499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 17.08.2016.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud I.D, isikukood: XXX, elukoht XXXX kaebuse esitaja: I.D, kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.03.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,16,002200 LÕPPOSA Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2302,16,002200 muutmata ning I.D (I.D) kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 09.09.2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 08.03.2016.a otsusega määrati Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs’i otsusega I.D-le (I.D) Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis I.D 14.02.2016.a kella 17:18 ajal Tallinn-PärnuIkla

1. km-l, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 128+-4 km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h võrra. I.D on esitanud kaebuse, milles vaidlustab otsuse karistuse kohaldamise osas. Kaebuses märgitakse, et määratud karistus on liiga karm. Kaebaja leiab, et tema süü kiiruse ületamises on keskmine, mistõttu peab ka määaratav karistus vastama LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmisele määrale, mis LS § 227 lg 2 puhul on 3 kuud. Kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud menetlusaluse isiku kahetsust ega arvestanud asjaolu, et tegu pandi toime hooletusest, mitte tahtlikult. Kaebaja nõustub temale määratud karistuse liigiga, kuid on seisukohal, et lähtudes üldja eripreventiivsetest kaalutlustest ei või juhtimisõiguse äravõtmise pikkus ületada 2 kuud. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et ta ei taotle karistuse tühistamist, mis oleks ebamõistlik, kuid kinnitas, et ta on õppetunni saanud, teinud vajalikud järeldused, kahetseb toimepandut ning uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja on toime pannud väärteo suurima lubatud kiiruse ületamise näol ning temale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel on arvestatud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke – menetlusalust isiku on eelnevalt karistatud liiklusalaste õigusrikkumiste eest, tal on kehtivad karistused kiiruse ületamise eest, varem määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud tema käitumist liikluses ning jätkuv väärtegude toimepanemine näitab, et selline liikluskäitumine on muutunud süstemaatiliseks, mistõttu teda tuleb liiklusest kõrvaldada. Arvestades süü suurust, on määratud karistus täiesti proportsionaalne, kiiruse ületamine 34 km/h võrra ei saanud märkamatuks jääda isikule, kelle juhistaaž on 12 aastat ja kes aastas sõidab 30 000 km ja peab seetõttu suutma vahet teha 90 ja 130 km/h. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, samuti uurinud vahetult väärteoasjas nr 2302,16,002200 olevaid tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteotoimiku materjalidest ja kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta I.D toimepandud rikkumist, vaid tunnistab, et pani väärteo toime. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel vähemalt 34 km/h võrra. Väärteotoimikus oleva kiirusmõõteseadme salvestuse andmetest nähtub, et 14.02.2016.a. kell 17:18:25 fikseeris kiirusmõõteseade LE0047 (seadmetüüp LaserCam4) tee nr 4 22.km-l sõiduki maksimaalseks sõidukiiruseks 128 km/h, kusjuures suurim lubatud kiirus on antud teelõigul 90 km/h. Kaebaja on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil ennast lubatud suurima kiiruse ületamises süüdi tunnistanud. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et I.D poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning tema käitumisele on antud õige juriidiline hinnang LS § 227 lg 2 järgi. 3 Kohus märgib, et kaebaja etteheide kohtuvälisele menetlejale selles osas, et viimane ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust, on alusetu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on I.D oma süüd tunnistanud, kuid ei ole kahetsust avaldanud. Seega ei saanud otsuse teinud kohtuväline menetleja teadlik olla karistust kergendava asjaolu olemasolust. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 2140 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kirjeldatud rikkumise eest määrati I.D-le (I.D) põhikaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS §-st
2. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mistõttu on võetud arvesse menetlusalusele isikule varasemalt samalaadse väärteo eest mõistetud rahalisi karistusi, mis ei suutnud I.D mõjutada seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et määratud karistuse tühistamiseks puudub alus. I.D on talle süüks arvatud teo toime pannud tahtlikult. Tema enda kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt on ta teadlikult suurendanud sõidukiirust, püüdes tema ees liikunud sõidukist mööda sõita. Samuti nähtub kaebaja kohtuistungil antud ütlustest, et kiiruse ületamine leidis aset neljarealisel maanteel, kus igas suunas on kaks sõidurada, samuti kinnitas I.D asjaolu, et möödasõidetava sõiduki kiirus võis olla 100-110 km/h. Seega kohus järeldab, et esiteks manöövri sooritamiseks puudus kaebajal mis tahes vajadus, tema ees liikunud sõiduki kiirus oli niigi lubatud suurimast kõrgem ning teiseks on I.D ületanud kiirust tahtlikult, kuna 100-110 km/h liikunud sõidukist möödasõit saab võimalik olla üksnes tingimusel, et menetlusaluse isiku sõiduki kiirus on oluliselt suurem. Seega ei ole usaldusväärne kaebaja väide väärteo toimepanemise kohta hooletusest. Sellest tulenevalt ning arvestades lubatud suurima kiiruse ületamise ulatust, on kohus seisukohal, et I.D (I.D) süü toimepandus on keskmisest suurem. Kohtuväline menetleja on karistuse määra määramisel samuti põhjendatult arvestanud I.D-le (I.D) määratud varasemaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mis annab kohtule selge signaali, et tegemist on äärmiselt kohusetundetu liiklejaga, kes oma sõidustiiliga näitab üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse ega austa teiste liiklejate huve. Karistusregistri andmetel on I.D (I.D) kokku 6 kehtivat karistust ning nendest 5 on määratud LS § 227 sätestatud õigusrikkumise toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on I.D toime pannud lubatud suurima sõidukiiruse vähemalt kaks korda ühe kalendriaasta jooksul. Uue raske liiklusalase väärteo pani menetlusalune isik toime ajal, mil varasemad karistused ei olnud kustunud. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt liiklusseaduse nõuetesse teistele ohtlik. 4 Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et isikule, kelle süü on keskmisest suurem, keda varasemad karistused ei ole sundinud loobuma uute väärtegude toimepanemisest, tuleb, vaatamata karistust kergendava asjaolu olemasolule, määrata karistus üle sanktsiooni keskmist määra ning seda peamiselt eripreventiivsetele kaalutlustele tuginedes. Samuti, arvestades seda, et sõidukiiruse ületamine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liikluseeskirja rikkumisi ning lubatud piirkiiruse ületamise näol on tegemist raskete tagajärgedega lõppenud liiklusõnnetuste ühe levinuima põhjusega, leiab kohus, et I.D (I.D) karistamine sanktsiooni keskmisest määrast karmima karistusega on põhjendatud ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik