Vastavalt 14.08.2016 koostatud väärteoprotokollile nr 20160814081701 (2302,16,011191) 14.08.2016 kell 17:27 Harjumaa, Keila-Haapsalu 4km, liikudes Haapsalu suunas juhtis H.B mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,67 mg/L+-0,05 mg/L. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus H.B LS § 90 lg 1 p 1,3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles H.B-le karistuseks LS §
Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et on autod maha müünud, puudub võimalus sõita. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Tunnistaja XXXütluste kohaselt 14.08.2016 kella 17:27 ajal, Harjumaal, Keila-Haapsalu tee 4 km nägi liikumas Haapsalu poole sõidukit MB reg.nr XXX, mille sõidustiil äratas kahtlust. Peatas sõiduki vilkurite abil, juhiks osutus H.B sün. 28.09.1989. Selgus, et isikul puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, isik oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Indikaatorvahendiga 32L tuvastati isikul alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 0,69 mg/L, tõendusliku alkomeetri näit oli 0,62 mg/L. - Menetlusaluse isiku H.B ütluste kohaselt sõitis Keilas autoga Ohtu poole joobes ilma lubadeta. Kahetseb, lubab, et sellist asja enam ei kordu. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (14.08.2016 kell 17:27), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena H.B alkoholijoove (0,69 mg/l). - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (14.08.2016) koos väljatrükkiga ja õiguste deklaratsiooniga, millest nähtuvalt tuvastati 14.08.2016 kell 18:09-18:12 H.B alkoholijoove (lõplik lugem 0,67 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,62 mg/l). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati H.B sõiduki juhtimiselt 14.08.2016, sest ta juhtis sõidukit Mercedes-Benz 230E reg.nr XXX, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati H.B sõiduki juhtimiselt 23.06.2016, sest ta juhtis sõidukit Mercedes-Benz 230E reg.nr XXX, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 15.08.2016 seisuga H.B juhtimisõigus puudub. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H.B 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 24.06.2016 KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning H.B süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/l. H.B käitumine sisaldab LS §
H.B käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on H.B varem korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, s.h. erinevate liiklusalaste süütegude eest. Sellise käitumisega on H.B näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades H.B süü suurust ning asjaolu, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. H.B puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on H.B väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et H.B-le tuleb LS §
Kohus mõistab H.B-le LS §
lg 2 järgi põhikaristusena aresti 20 päeva, mille peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest H.B ei ole varem arestiga karistatud ja enda seletuse kohaselt on ta auto maha müünud. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.B LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata H.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.