← Eesti

4-16-7496/10

Obsah (7)§ 29§ 2§ 114§ 19§ 69§ 70§ 194

4-16-7496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-7496 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud k

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kaebetähtaja ennistamist põhjendas kaitsja asjaoluga, et Politsei- ja Piirivalveamet ei esitanud talle mõistliku aja jooksul väärteotoimikut, mis võimaldanuks tutvuda menetluse asjaoludega. Kaitsja esitas vastava taotluse

  1. oktoobril 2016 ehk kaheksa päeva enne kaebetähtaja lõppu, kuid toimiku koopia edastati talle tähtaja viimasel päeval. Seega oli kaebuse tähtaegne esitamine objektiivselt võimatu.
  2. Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrusega jäeti kaitsja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 3.
  5. V™S § 114 lg 4 kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmisel loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise kuupäev teatavaks tehtud. Kaebuse tähtaja arvutamisel on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga selle tegelikul kättesaamisel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-8413, p 8.1 ja otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16.) Praegusel juhul nähtub väärteotoimikust, et D.O sai
  6. augustil 2016 allkirja vastu väärteoprotokolli, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav alatest
  7. septembrist
  8. Kooskõlas

§-ga 38 ja KrMS § 171 lg-ga 3 oli viimane päev kaebuse esitamiseks

  1. oktoober 2016 (
  2. oktoober 2016 oli laupäev ehk puhkepäev). Seega esitati kaebus hilinemisega, mis tingib reeglina selle läbi vaatamata jätmist, kui ei esine tähtaja ennistamise aluseid. Praegusel juhul kaitsja esitaski taotluse tähtaja ennistamiseks. 3.
  3. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamisse puutuvalt, tuleb

§ 2kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Kr

MS § 172 lg 2 näeb ette, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada 14 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitamist takistav asjaolu ära langes. 3.

  1. Praeguses asjas peab kaitsja kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks seda, et talle edastati väärteotoimiku koopia alles kaebetähtaja viimasel päeval. Esiteks ei ole taotlusele lisatud sellist väidet kinnitavaid dokumente ja teiseks, arvestades kaebuse mahtu, saanuks kaitsja seda koostada ka samal päeval pärast toimiku saamist. Igal juhul oli väärteoasjas tehtud otsus kättesaadav juba
  2. septembril 2016, mistõttu ei ole sisuliselt põhjendatud kaebuse esitamiseks vajalike toimingute tegemine alles
  3. oktoobril 2016.

§ 114

lg 5 näeb ette, et kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Seega ei olnud menetlusalusel isikul ega tema kaitsjal takistusi toimikuga tutvumiseks kohtuvälise menetleja juures kogu kaebetähtaja jooksul. Samuti oli menetlusalusel isikul võimalik kogu kaebetähtaja jooksul kaitsjaga nõu pidada, mis võimaldaks kaitsjal kaebuse esitamist menetlusaluse isiku positsioonist lähtuvalt. Maakohtul on kaebuse esitamisel kohustus arutada väärteoasja algusest peale ja seejuures ei ole ta seotud kaebuse õigusliku põhjendusega. Kaebuse saanuks menetlusalune isik esitada ka kaitsja vahenduseta, sest seadus ei pea kaitsja osavõttu väärteomenetlusest reeglina kohustuslikuks. Kaebusele ei ole lisatud ka tõendeid, mille kogumise vajadus tinginuks kaebuse hilisemat esitamist. 2

(4)4-16-7496 MÄÄRUSKAEBUS
  1. Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määruse peale esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  4. Väärteotoimiku koopia edastati kaitsjale elektronkirjaga
  5. oktoobril 2016, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. Samuti ei saanud toimikuga tutvuda kaebetähtaja jooksul, sest see asus Keila linna politseihoones ja alati, kui menetlusalune isik sinna läks, oli maja suletud ja kedagi ei olnud. Enne toimikukoopia saamist ei olnud kaitsjal ka teavet selle kohta, millisel kuupäeval väärteoprotokoll menetlusalusele isikule kätte anti, mistõttu ei olnud kaitsja teadlik kaebetähtaja kulgemise algusest. 4.
  6. Samuti ei ole põhjendatud kohtu väide, et kaebuse esitamine on võimalik ka toimikuga tutvumata. Nimelt ei saa kaebuse perspektiivikuse hindamisel lähtuda vaid menetlusaluse isiku seisukohtadest, kes ei pruugi mõista kõiki menetluse nüansse ega toimingute tähendust. Sellises olukorras ei ole võimalik anda talle efektiivset õigusnõu. Toimikuga tutvumise järgselt selgus, et uute tõendite esitamine koos kaebusega ei ole tingimata vajalik, kuid vastavat seisukohta sai samuti kujundada vaid pärast seda, kui kaitsja tutvus väärteoasjas kogutud tõenditega. 4.
  7. Menetlusökonoomia põhimõtet arvestades ei saa pidada põhjendatuks kaebuse esitamist n-ö igaks juhuks, kui selle perspektiivikust ei ole olnud võimalik hinnata. Menetlusalune isik ega kaitsja ei teadnud enne toimikuga tutvumist, kas süüstavate tunnistaja ütlustele lisaks on kogutud mingid täiendavad tõendid selle kohta, et D.O on talle etteheidetava teo toime pannud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks, ja seda järgmistel põhjustel.
  9. Ringkonnakohus nõustub kaitsja selles, et väärteotoimikuga tutvumine võib iseenesest olla vajalik väärteoasjas maakohtule kaebuse esitamiseks. Samas

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik vaid mõjuva põhjuse olemasolul. Ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas sellist põhjust ei esinenud. 6.1. Kaitsja osavõtt väärteoasja kohtuvälisest menetlusest ei ole kohustuslik, mistõttu ei tingi kaebuse esitamine iseenesest alati kaitsja olemasolu. Menetlusalusel isikul on siiski õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest (

§ 19lg 2).

Seega saanuks menetlusalune isik pöörduda kaitsja poole õigusnõu või abi saamiseks juba oluliselt varem, kui pärast väärteoasjas otsuse tegemist. 6.2. Samuti tuleb märkida, et isikul on õigus tutvuda väärteotoimikuga juba enne väärteoasjas otsuse tegemist, s.o 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest (

§ 69

lg 6).

§ 114lg 5 näeb ette, et kaebuse esitamise tähtaja jooksul (s.o pärast seda, kui kohtuväline 3

(4)4-16-7496 menetleja teeb asjas otsuse) asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Seega ei näe väärteomenetluse seadustik põhimõtteliselt ette õiguslikku alust väärteotoimiku väljastamiseks kaebetähtaja jooksul. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud menetlusalusele isikule või tema kaitsjale toimiku (digitaalse) koopia väljastamine meilitsi, kuid seadus ei seo selle toiminguga õiguslikke tagajärgi. Analoogselt näeb ka

§ 70

lg 5 ette, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. 6.

  1. Määruskaebuses esitatakse paljasõnaline väide, et menetlusalusel isikul ei olevat olnud võimalik kaebetähtaja jooksul väärteotoimikuga tutvuda. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja ei esita ühtegi tõendit selle kohta, et menetlusalune isik pöördus kaebetähtaja jooksul menetleja poole väärteotoimikuga tutvumise sooviga (näiteks telefonitsi või meilitsi). Seda ei ole teinud ka kaitsja. Politsei kontaktandmed on avalikult kättesaadavad erinevatest allikatest, muu hulgas ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel. Menetleja kontaktandmed olid nähtavad ka väärteoprotokollist ja väärteoasjas tehtud otsusest. Väide, et menetlusalune isik käis määratlemata ajal Keila politseihoone juures ja see oli suletud, ei võimalda kuidagi järeldada väärteotoimikuga tutvumise võimatust.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas kaebetähtaja ennistamiseks alust ja maakohtu määrus, millega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata, on põhjendatud.

§ 194lg 3 ja § 147 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 24.

oktoobri 2016. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.