KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.11.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 13.10.2016 koht Kohtuasja number 1-16-81 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.U, isikukood xxx, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.05.2016 ja lõpp 31.12.2016 RESOLUTSIOON Jätta K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista K.U-lt menetluskuluna riigituludesse 115.20 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, №rdea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700001242 ning selgitusse märkida „K.U , 1-16-81, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115.20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu K.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, K.U-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.01.2016 otsusega tunnistati K.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel karistati teda 7 kuu ja 23 päevase vangistusega. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 233 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli K.U kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. 26.02.2016 esitas kriminaalhooldaja Harju Maakohtule erakorralise ettekande K.U suhtes, milles taotles K.U karistuse täitmisele pööramist KarS § 69 lg 6 alusel. Harju Maakohtu 09.03.2016 kohtumäärusega kuulutati K.U tagaotsitavaks ning ta peeti samas kriminaalasjas kinni 08.05.
- Harju Maakohtu 16.05.2016 määrusega pöörati täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel K.U-le Harju Maakohtu 07.01.2016 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.05.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol, mõtlematu käitumine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub kindel vabanemisjärgne elukoht, kuid ta loodab asuda elama tuttava või elukaaslase juurde. Vanglale teadaolevate andmete põhjal puudus kinnipeetaval enne vangistust kindel töökoht. Ametlikult töötas isik viimati 10 aastat tagasi. Vabanemisjärgselt kindel sissetulek puudub. Ühtlasi puudub materiaalne tugi teiste isikute näol – vangistuse ajal isikut keegi materiaalselt ei toetanud. Maksmata hagisid on Tallinna Vangla andmetel 16.08.2016 seisuga 4970,93 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud võlgnevusi likvideerima. Kinnipeetava sõnul on suhted lähedastega head ja toetavad. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetava endise elukaaslase sõnul ei ela K.U temaga koos juba umbes 11 aastat. Kooselu purunes kinnipeetava alkoholi tarvitamise ja sellest tuleneva käitumise muutumise tõttu. Elukaaslase sõnul oli isiku käitumine joobununa üleolev ja ülbe ning ta oli elukaaslase vastu vägivaldne. Endise elukaaslase sõnul on K.U vend, kaks õde ja ema, kes ei ole samuti huvitatud tema toetamisest. Isik on iseseisev, kõik süüteod on toime pannud üksinda. Hoolimatule ja riskivale elustiilile viitab alkoholi kuritarvitamine, lisaks kinnipeetava kuritegelik käitumine. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest. Ta on süstemaatiline õigusrikkuja. Kinnipeetav on nii kuriteod kui ka väärteod toime pannud alkoholijoobes. Samuti on teda karistatud kolmel korral väärteokorras alkoholi tarbimise eest avalikus kohas. Isik tarbib pigem lahjat alkoholi ning kui tarbib, siis tsükliliselt nädal kuni kaks järjest. Kinnipeetava sõnul võib ta olla kaine mitu kuud, sundmõtted tarvitamaks alkoholi puuduvad. Alkoholi tarbib enamasti koos sõpradega. Isik tarbis alkoholi ka kriminaalhooldusel olles, millega rikkus kohtu poolt määratud kohustust. Kinnipeetav mõistab, et tema kriminaalse käitumise taga on alkoholi kuritarvitamine ning ta soovib sellest loobuda. 2 Suhtlemisel on isik vabameelne ning tal on iga teema kohta isiklik arvamus. Ellusuhtumiselt on kohati põhjendamatult enesekindel ja paindumatu, mistõttu ei mõista alati teiste seisukohti. Vanglale teadaolevate andmete põhjal on isik minevikus olnud vägivaldne, samas vägivalla kuriteod puuduvad. Kinnipeetaval puudub probleemide lahendamise oskus. Ta ei süvene probleemidesse ning lükkab nende lahendamist edasi. Isiku eesmärkideks on vanglase mitte tagasi sattuda, taastada peresuhted ning uuendada isikut tõendav dokument. Isikut on väärteokorras karistatud 31-l korral. Eeltoodu põhjal võib väita, et isikul on kuritegelikud hoiakud ning ta suhtub sellesse pigem aktsepteerivalt. Ametiisikutesse suhtub positiivselt ja on koostöövalmis. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kuna isik ilmus registreerimisele vaid ühel korral, siis ei olnud isiku puhul võimalik kriminaalhooldust läbi viia. Lisaks kriminaalhooldusest kõrvalehoidumisele jätkas kinnipeetav kuritegelikku käitumist, pannes katseaja teisel kuul toime uue kuriteo. Isikul on soov oma kuritegelikku käitumist muuta ning ta mõistab, mis ta selleks tegema peab. Samas tahe oma käitumist muuta on vähene. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tallinna Vangla K.U tingimisi enne tähtaega vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav ennetähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata K.U-le käitumiskontroll ja katseaeg tähtajaga 6 kuud. Katseajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine jm) viitab sellele, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Käesoleval juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks K.U jätkuvalt maandada uute kuritegude riski. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur K.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 13.10.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta hakkaks elama varjupaigas, kuni ajab sotsiaalkorteri asjad korda. Tööle soovib ta minna sinna, kus töötas enne. Ta on loobunud suitsetamisest ja nüüd kavatseb loobuda ka alkoholist. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas videokohtuistungil kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et prokuröri seisukohad on väga head. Isik on nõus käitumiskontrolliga tähtajaga 6 kuud. Kinnipeetaval ei ole olnud distsiplinaarrikkumisi, mistõttu palub kaitsja vabastada K.U ennetähtaegselt. 3 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et K.U puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning et isik suhtus vangistuses ametiisikutesse positiivselt. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Samuti on isik varasemalt hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, on rikkunud kohtu poolt talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ta on ka varem pannud katseajal toime uue kuriteo. K.U ei ole kindlat vabanemisjärgset elukohta, seega ei ole võimalik tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada. Ühtlasi puudub isikul vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ja materiaalne tugi teiste isikute näol, mis võib raskendada tema toimetulekut vabanemisjärgselt. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise risk järgneva kahe aasta jooksul on kõrge, s.o 52%. Samuti on isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kinnipeetav mõistab, et tema kriminaalse käitumise taga on alkoholi kuritarvitamine). Kuigi vangla ja prokuratuur on avaldanud, et toetavad isiku ennetähtaegset vabanemist, märgib kohus, et võtab küll nimetatud seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtu jaoks siduvad. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab aga, et K.U puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4