4-17-3814/13

(233017002992)Väärteoasja number Kohtunik Merit Bobrõsev Sekretär Marju Palm Väärteoasi Veronika Efimova (end T.S) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 29.06.2017 otsusele väärteoasjas nr 233017002992 T.S karistamises LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o summas 100 eurot Kaebuse esitanud isik Veronika Efimova (end T.S) isikukood xxx; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; ei tööta Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg

1. september 2017 RESOLUTSIOON Jätta Veronika Efimova (end T.S) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 29.06.2017 otsusele väärteoasjas nr 233017002992 läbi vaatamata ja tagastada kaebus Veronika Efimovale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 29.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 233017002992 karistati V. Efimovat (end T.S) LS § 239 lg 1 p 1 järgi LS § 33 lg 3 nõuete rikkumise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot selles, et V. Efimova juhtis 01.06.2017 kella 12:38 paiku V. Tškalovi tn 19, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond mootorsõidukit, millel on turvavööd, kuid ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.
3. Kohtuvälise menetleja otsusele esitas V. Efimova 17.07.2017 kaebuse.
4. Kuna kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitati puudustega, koostas kohus 26.07.2017 puuduste kõrvaldamise määruse, millega kohustas kaebajat kõrvaldama puudused hiljemalt 04.08.
5. V. Efimova kõrvaldas puudused 03.08.2017, s.o tähtaegselt.
6. 10.08.2017 määrusega võttis Viru Maakohus esitatud kaebuse menetlusse ning määras kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas 05.09.2017 algusega kell
8. 05.09.2017 kohtuistungile V. Efimova ei ilmunud. Kohtuväline menetleja taotles V. Efimova esitatud kaebuse läbivaatamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, leiab, et V. Efimova kaebus kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamises tuleb jätta läbi vaatamata.
10. V™S § 126 lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Vaadeldaval juhul leidis kohus, et kaebaja osavõtuta ei ole võimalik väärteokaebust läbi vaadata ning kohustas kaebajat kohtuistungist osa võtma. Selliselt on kaebajale edastatud ka kohtukutse – kohtukutses on sõnaselgelt selgitatud, et isik on kohustatud kohtukutses märgitud ajal kohtuistungile ilmuma. Kohtukutse anti kaebajale isiklikult allkirja vastu kätte. Seega oli kaebaja teadlik nii kohtuistungi toimumise ajast kui kohast, samuti sellest, et kohtuistungist osavõtt on kohustuslik ning ilmumise võimatuse korral tuleb sellest kohut viivitamata teavitada. Eelöeldule vaatamata V. Efimova
11. septembri 2017 kell 10 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kaebaja ei teavitanud kohut ka ilmumata jätmise põhjustest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna isik, olles teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohas, jättis kohtuistungile ilmumata.
12. Eelmärgitud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja taotlus kaebuse sisuliseks läbi vaatamata jätmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Nii tuleb välja tuua, et kaebuse esitaja, olles teadlik kohtuistungist ja istungile ilmumise kohustuslikkusest, ei ole kohut teavitanud mõjuvatest põhjustest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti pole kohtule esitatud ka V™S § 125 lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohus rõhutab, et kaebusest ja väärteotoimikust nähtuva pinnalt pidas kohus vajalikuks kaebaja osavõttu kohtuistungist, kuna kaebaja ütlused võimaldaksid saada ülevaadet talle inkrimineeritava teo tehioludest, s.h selle kohta, kas ja mil viisil kaebaja turvavööd kasutas, ning tõi kohustuslikku nõudena välja isikule edastatud kutses. 2
13. V™S § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt V™S §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Seega järeldub osutatud õigusnormi sõnastusest, et kohtul puudub kaalutlusõigus otsustamaks, kas lahendada kaebust kaebaja osavõtuta või mitte, vaid seadusandaja on kaebaja kaebuse arutamisele ilmumata õigusliku tagajärjena näinud ette üksnes kaebuse läbi vaatamata jätmise. Kuna vaadeldaval juhul jättis kaebaja kaebuse arutamisele ilmumata, siis tuleb tema kaebus jätta V™S § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kõnealust seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahendid asjades nr-d 4-17-2321, 4-16-8110).
14. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes V™S § 126 lg
15. /allkirjastatud digitaalselt/ 3