← Eesti

4-15-9067/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2015.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9067 (2440,15,006645) Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi S.L kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jxxx Bxxx 14.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,15,
  2. Menetlusalune isik/Kaebuse S.L, isikukood xxx, xxx esitaja Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond, asukoht Rahu 38, Jõhvi. RESOLUTSIOON
  3. S.L taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.
  4. Jätta S.L kaebus läbi vaatamata.
  5. Tagastada kaebus koos lisadega esitajale. Edasikaebamise kord Määrus ennistamata jätmise osas edasikaebamisele ei kuulu, läbi vaatamata jätmise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud 26.10.2015 esitas S.L kohtule kaebuse Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jxxx Bxxxv 14.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,15,
  6. Samuti esitas ta kohtule kaebetähtaja edasilükkamise taotluse, mida kohus käsitleb kui kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Taotluse kohaselt palub S.L pikendada kaebuse esitamise tähtaega kuni 28.10.2015, kuna ta oli haiguslehel ajavahemikus 25.09.2015-18.09.
  7. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 114 lg 3, kaebus kiirmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kohtunik tutvus väärteotoimikuga. Kiirmenetluse otsus on koostatud 14.09.2015 ning isikule samas ka kätte antud. Kaebuse esitamise viimane päev oli 29.09.
  8. Selle ajavahemiku kestel kaebust ei olnud esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 30.09.
  9. S.L kaebuse esitamise tähtaeg on seega mööda lastud. Kaebuse esitaja ei esitanud kohtule koos kaebusega töövõimetuslehte, millele ta viitab kaebuses ja mille alusel palub kaebetähtaeg ennistada, kuid kohus tuvastas, et S.L esitas mainitud töövõimetuslehe koos riigi õigusabi taotlusega väärteoasjas 4-15-
  10. Töövõimetuslehe on väljastanud xxxx Vastavalt VTMS § 38 lg 1 järgitakse menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 172 lg 1 mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. jaanuari
  12. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-152-05 ja
  13. veebruari
  14. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-07). Analüüsides kaebuses esitatud selgitusi tähtaja möödalaskmise kohta jõuab kohtunik järeldusele, et kaebajal esines mõjuv põhjus (haiglas viibimine), mille tõttu kaebuse õigeaegne esitamine oleks võinud osutuda võimatuks. Samas leiab kohus, et tegelikult on S.L põhjendamatult viivitanud kohtule kaebuse esitamisega. Nimelt on kohus kindlaks teinud, et S.L esitas kohtule e-postiga 28.09.2015 taotluse edasikaebamistähtaja pikendamiseks. Taotlus oli digitaalselt allkirjastatud ja sellele oli lisatud ka kiirmenetluse otsus. Vastusena selgitati talle, et VTMS ei näe ette kaebetähtaja pikendamist, vaid tähtaja möödalaskmisel tuleb koos kaebusega esitada kohtule ka taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta. 19.10.2015 esitas S.L taas e-postiga taotluse edasikaebamistähtaja pikendamiseks. Kohus selgitas talle veelkord kaebetähtaja ennistamise korda. Kohtule jääb arusaamatuks, miks S.L ei saanud kaebetähtaja jooksul esitada kaebust 14.09.2015 otsusele, kui tal oli selleks olemas kõik tehnilised võimalused. Selle asemel esitas ta kohtule korduvalt taotluse edasikaebamistähtaja pikendamiseks. Samuti arvestab kohus seda, xxx minekut oli S.L 10 päeva aega kaebuse esitamiseks. Selle asemel on ta 15.10.2015 esitanud Ida Prefektuurile taotluse trahvi tasumise ajatamiseks. Ida Prefektuuri 16.09.2015 määrusega lükati S.L-ile määratud rahatrahvi 100 EUR täitmisele pööramine edasi kuni 14.01.
  15. xxx, kuid kaebus on kohtule esitatud alles 26.10.2015 s.o. 11 päeva peale xxx Seega on S.L kasutanud edasikaebamiseks 21 (10+11) päeva. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtub, et 21.10.2015 väärteoasjas 4-15-8964 esitas S.L kohtule riigi õigusabi taotluse, et esitada kaebus 14.09.2015 kiirmenetluse otsusele ning taotlus tähtaja ennistamiseks. Viru Maakohtu 27.10.2015 määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata, kuna tegu on isikuga, kellel on olemas õigusalane kõrgharidus ja kes osutab ise juriidilisi teenuseid isikutele. Ka käesolevale kaebusele on lisatud diplom, mis kinnitab, et S.L on õigusteaduse magistri kraad. Seega on tegu õigusalaste teadmistega isikuga, kes peaks siiski teadma edasikaebamise korda ja tähtaegu. Taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tahtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. VTMS § 114 lg 3 kohaselt kaebus kiirmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Seoses sellega, et kohus jättis tähtaja ennistamata, jäetakse kaebus läbi vaatamata ning tagastatakse esitajale. ( allkirjastatud digitaalselt ) Larissa Prokopenko Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.