1-15-7003/14

1-15-7003 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7003 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus T.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava T.J-i kaitsja vandeadvokaat Marina Leis Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta T.J-i kaitsja vandeadvokaat Marina Leisi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks vangistuse 4 kuuks. Karistusest loeti kantuks 1 päev. Karistuse kandmise alguseks on vanglasse asumise päev.
8. T.J tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti
9. veebruari ja
10. märtsi 2015 vahelisel ajal tungis rippluku lõhkumise teel Tallinnas XXXXX asuvale aiaga piiratud territooriumile ning sisenes Gerold Co2 UÜ ehituskonteinerisse ja elamuhaagisesse, kust varastas tööriistu ja ehitustarbeid. Varguse ja lõhkumisega tekitas T.J osaühingule kahju 3960 euro suuruses summas.
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat M. Leis, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes R. Tjuninile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt taotles R. Tjunin maakohtus talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga ning taotleb seda ka praegu. Ta on seda ka varem teinud. Ametlikku töökohta tal ei ole. Tema kinnipidamine kinnipidamisasutuses ei ole mõistlik. Ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
13. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.J ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 121). T.J enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.J-ile õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistusena vangistuse mõistmist põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus võttis T.J-ile reaalse vangistuse mõistmisel põhjendatult arvesse seda, et süüdistatavat on varem kolm korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, sealhulgas vangistusega, kuid see asjaolu ei ole mõjutanud teda vargustest loobuma. Käesolevas asjas pani ta kuriteo toime ajal, mil talle mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. T.J ei tööta ja paneb jätkuvalt toime vargusi. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seetõttu märgitakse 2