4-13-6304/3

4-13-6304 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-6304 (2316,13,007899) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik L.G, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Terle Keskküla, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. L.G süüdi tunnistada AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
4. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates L.G aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 22.11.
5. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.10.
6. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.09.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1366490 selles, et 05.09.2013 kella 21.40 ajal leiti Raua 24 maja trepikojast magamas L.G, kellel tuvastati alkoholijoove 1,55 mg/l, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud AS § 70 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik joobnud olekus magas avalikus kohas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik püüdnud seletusena midagi märkida ning kirja pandust võib järeldada, et menetlusalune isik on märkinud, et „Olin purjus, ja pold võttit. Protokolliga tutvunud“. 1 Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu kätte saanud. Kohus loeb kohtukutse kätteantuks menetlusalusele isikule ning kuivõrd menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on piisava ajavaruga väärteoasja kohtuliku arutamise aeg ja koht teada antud ja kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 5 päeva, ära kanda Rahumäe tee 6/1 hiljemalt 22.11.
7. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune leiti kortermaja ühiskasutuses olevast trepikojast magamast, so avalikust kohast ning temal tuvastati alkoholijoove. Menetlusaluse isiku leidmise fakt õhtusel ajal viitab sellele, et isik oli leidmise kohta ilmunud joobnud olekus ning joobest tingituna ei olnud enam suuteline edasi liikuma. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine on hinnatav avalikku kohta joobnud olekus ilmumisena, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seetõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud AS § 70 ettenähtud väärteona. AS § 70 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ainuüksi 2013 aasta jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ka 2012 aastal. Menetlusaluse isiku suhtes on kohaldatud korduvalt rahatrahve, kuid määratud trahvid on jäetud tasumata. Kuivõrd menetlusalune isik on väitnud, et ta ei tööta ning senised rahatrahvid on jäetud tasumata, leiab kohus, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ning järjekindel väärtegude toimepanemine viitab otseselt rahaliste vahendite puudumisele ja trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja menetlusalust isikut on juba arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista aresti alammääras. Märt Toming kohtunik 2