) § 98 lg 1 alusel 2011. a taimetervise registrisse kantud isiku kohustuste täitmata jätmise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot ning 2012.a taimetervise registrisse kantud isiku kohustuste täitmata jätmise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt ei ole taimetervise registrisse tarbekartuli tootja ja turustajana kantud XXX A.Z 2011.a ja 2012.a täitnud Tartumaal XXXX tarbekartuli tootmises seadusega ettenähtud 20% ulatuses sertifitseeritud seemnekartuliga seemne uuendamise nõuet ja on seega rikkunud
lg 1 p 6 ning pannud toime
Otsuse kohaselt õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 26.märtsil 2013.a saabus Tartu Maakohtusse XXX A.Z kaitsja advokaat Valli Murde kaebus (tl. 1-6) Põllumajandusameti otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2.2-4.27 ning väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole väärteomenetluses tuvastatud, et 20% seemne uuendamise nõude rikkumine oleks kaasa toonud kahjulikke tagajärgi ning kuna rikkumine ei olnud pahatahtlik ega kandnud kahju tekitamise eesmärki, tuleks väärteomenetlus otstarbekusest lõpetada. Samuti märgib kaebuse esitaja, et menetlusalusele isikule etteheidetav 2011.a episood on aegunud. Kohtuistungil jäi kaitsja kaebuses esitatud seisukohtade juurde, kuid viitas lisaks ka puudustele väärteootsuses. Kaitsja hinnangul pidanuks väärteo kvalifikatsioon sisaldama ka viidet
lg 1 p 6, kuna nimetatud seaduse § 981 on juba karistuse mõistmise aluseks olev paragrahv. Samuti ei ole rikkumise alaline periood piisavalt määratletud, kuna see on märgitud aasta ulatuses - 2011.a ja 2012.a. Kuna 2011.a episoodist on 2 aastat möödas, siis tuleb kohaldada selles episoodis väärteo aegumist. Karistuse osas leiab kaitsja, et see ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb seda, et tegemist on kõrges eas isikuga, kes on juba pikka aega kartulikasvatamisega tegelenud, tal on põllumajanduslik haridus ning ta teab, kas ja kui palju peab seemet uuendama, et mitte kedagi kahjustada. A.Z tegevuse tulemusena keegi kahju kannatanud ei ole. Kuigi menetlusalune isik rikkumist tunnistab, siis leiab kaitsja, et eeltoodud asjaoludel ei ole tema karistamine siiski põhjendatud. Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil kirjaliku seisukoha (tl. 50-53) ja jäi kohtuistungil selle juurde, et väärtegude toimepanemine 2011.a ja 2012.a on tõendatud ning määratud karistus põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu 2011.a episoodi aegunuks lugemisega. Samuti viitas kohtuväline menetleja sellele, et
sätestatud väärtegu ei näe koosseisuasjaoluna ette varalist kahju või muu kahjuliku tagajärje saabumist, mille puudumisele menetlusaluse isiku teos kaitsja on viidanud. Kohtuväline menetleja selgitas, et seemne uuendamise nõue on oluline ohtliku taimekahjustaja kartuli-ringmädaniku leviku piiramiseks ja likvideerimiseks Eestis ning vastava nõude täitmata jätmisega on menetlusalune isik loonud taimekahjustajate leviku kõrgendatud ohu. Kuna menetlusalust isikut on ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud, siis oli ta nõuetest teadlik ja tegutses seega uute rikkumiste toimepanemisel tahtlikult. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetlust ei olnud võimalik ka otstarbekusest lõpetada, kuna eksisteerib avalik menetlushuvi ohtlike taimekahjustajate leviku piiramise näol, mis mõjutab muuhulgas ka riigi mainet ja konkurentsivõimet kartuli turustamisel teistesse riikidesse. 1 Väärteootsuse kohaselt pannakse XXX A.Z-ile süüks
Kuigi kaitsja hinnangul pidanuks vastava väärteo kvalifikatsioon antud juhul sisaldama ka viidet
Viimatinimetatud sättest tuleneb taimetervise registrisse kantud isikule üksnes seadusega kehtestatud nõue, mille rikkumise puhul võib ta omakorda panna toime
Kohtuvälise menetleja otsuses on selgelt viidatud, et XXX A.Z-ile pannakse süüks
lg 1 p 6 sätestatud nõude rikkumist ja seega
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ning kohus peab vastavat kvalifitseeringut õigeks. 1 Otsuse kohaselt pannakse XXX A.Z-ile süüks
Tegemist ei ole jätkuva ega vältava süüteoga. Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 29 lg 1 p 6 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt loetakse väärtegu aegunuks, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, seejuures lg 7 p 1 ja 2 kohaselt peatub süüteo aegumine menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde ning väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Menetlusaluse isiku poolt vaidlustatud otsus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud süüteo aegumise peatumise aluste esinemist. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud 2011.a väärteorikkumise täpsemat ajalist perioodi (näiteks määratletud millisest kuust milliseni) ja võib märkida, et süüdistus 2011.a. rikkumises on esitatud väga suure ajavahega, s.o aastase täpsusega. Seda asjaolu ei ole ka kohtumenetluse käigus võimalik täpsemalt tuvastada ja sellest tulenevalt ei ole võimalik määratleda väärteo täpset aegumise aega. Kuna väärteomenetluse käigus ei ole täpsemat rikkumise ajaperioodi tuvastatud ja kohtus seda teha võimalik ei olnud, siis tuleb tõlgendada tuvastatud asjaolud menetlusaluse isiku kasuks ja aegumise tähtaega lugeda seisuga käesoleva aasta algusest. Seega väärteo aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda menetlusalusele isikule soodsamast arvestusest ja lugeda, et 2013.a alguseks oli täpsustamata ajaperioodil 2011.a toimepandud episoodist juba 2 aastat möödunud. Kohus leiab, et XXX A.Z-ile süükspandava 2011.a episoodi osas tuleb väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu lõpetada ja kohtuvälise menetleja otsus vastavas osas tühistada. Järgnevalt analüüsib kohus XXX A.Z-ile süüks pandavat 2012.a episoodi.
lg 1 p 6 kohaselt on taimetervise registrisse kantud isik kohustatud uuendama tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga. Menetlusaluse isiku kaitsja kinnitas kohtuistungil, et tema kaitsealune tunnistab tarbekartuli tootmisel 20% seemne uuendamise nõude rikkumist ega soovi seda iseenesest vaidlustada. Samuti kinnitab XXX A.Z poolt
lg 1 p 6 sätestatud nõude rikkumist Põllumajandusameti 30.mai 2012.a seadusest tulenevate kohustuste kontrollakt nr. TA-33-18 (tl. 33-34), millest nähtuvalt on XXXX külas tarbekartuli tootja ja turustajana taimetervise registrisse kantud XXX A.Z juures teostatud kontrolli käigus tuvastatud, et tarbekartuli tootmisel 4,15 ha suurusel kasvupinnal on maha pandud 6,47 tonni kartulit, millest 400 kg on olnud sertifitseeritud seemnekartul. Seega tuleb eeltoodust järeldada, et seadusega ettenähtud 20% sertifitseeritud seemnekartuli kasutamise asemel on XXX A.Z kasutanud sertifitseeritud seemnekartulit vaid 6,2% ulatuses, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks tema poolt väärteootsuses näidatud kohas ja viisil 2012.a
lg 1 p 6 sätestatud nõude rikkumine.
lg 1 sätestab vastutuse taimetervise registrisse kantud isiku kohustuste täitmata jätmise eest. Väärteomenetluses on tõendamist leidnud, et XXX A.Z puhul on tegemist taimetervise registrisse kantud isikuga, kellel tuleb muuhulgas täita
Tõendamist on leidnud ka see, et väärteootsuses toodud ajal ja kohas 1 2012.a XXX A.Z eelnimetatud kohustust rikkus, pannes toime
Kuigi kaitsja on viidanud sellele, et nimetatud tegevusega ei põhjustanud XXX A.Z mingisuguseid kahjulikke tagajärgi, siis nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nimetatud väärteokoosseis iseenesest selliste tagajärgede esinemist koosseisutunnusena ette ei näegi ning koosseis on täidetud juba kohustuste täitmata jätmisega. 1 Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses XXX A.Z
Kaitsja ja kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on menetlusalune isik tegutsenud kartulikasvatusega juba pikka aega ning on ka varasemalt samasuguse rikkumise eest karistada saanud. Seega tuleb järeldada, et ta oli teadlik seadusega tarbekartuli tootmisele ettenähtud nõuetest, s.h 20% ulatuses seemne uuendamise nõudest. Arvestades seejuures ka ulatust, mille võrra menetlusalune isik seemne uuendamise nõuet rikkus (20% asemel 6,2%t), siis on ilmne, et nimetatud tegevus on tal olnud teadlik ja eesmärgipärane, rikkudes seega kavatsetult seaduse nõudeid ja pannes tahtlikult toime vastava väärteo. Kohus ei ole tuvastanud XXX A.Z puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Samuti ei ole kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel olulisi väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Kohus leiab, et kaitsja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel ei ole põhjendatud. Nii kaitsja kui kohtuväline menetleja kinnitasid, et menetlusalust isikut on ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud, ta on teadlik tarbekartuli tootmisele kehtestatud nõuetest ja ilmselgelt oma pikaajalise kogemuse tõttu kartulikasvatajana ka võimalikest tagajärgedest rikkumise toimepanemisel. Sellest hoolimata rikkus ta siiski teadlikult nimetatud nõudeid ja tõi sellega kaasa potentsiaalse ohu taimekahjustajate levikuks. Seega leiab kohus, et arvestades rikkumise võimalikke kahjulikke tagajärgi, üldist ohtlikkust, sellega seonduvat avalikku huvi ja menetlusaluse isiku suhtumist iseloomustavaid andmeid, ei vastaks menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutusel antud juhul väärteomenetluse eesmärkidele. Eelkirjeldatud tegevuse eest on menetlusalust isikut siiski vajalik mõjutada karistamise läbi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 1 Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks karistada XXX A.Z
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 2012.a 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga.
S § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. Kohtuväline menetleja ega kohus ei ole tuvastanud, et XXX A.Z puhul esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuna väärteomaterjalide juures ei ole isiku karistusregistri väljavõtet, siis ei saa kohus isiku varasemat karistatust kontrollida ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et tegemist on karistamata isikuga. Isiku süü hindamisel arvestab kohus 20% seemne uuendamise kohustuse rikkumise kavatsetust ja suurt ulatust, kuna 20% asemel oli sertifitseeritud seemnekartulit kasutatud vaid 6,2% ulatuses. Samas arvestab kohus ka asjaolu, et tegemist on kõrges eas isikuga, kelle sissetuleku moodustab vaid ligikaudu 215 euro suurune pension ja kartulite turustamisest saadav tasu. Neid asjaolusid arvestades on menetlusaluse isiku mõjutamine võimalik karistusmäära alammäära lähedale jääva rahatrahviga. Samuti arvestab kohus ka seda, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestanud, et toime on pandud kaks väärteorikkumise episoodi. Kuna kohtu seisukohalt tuleb esimese episoodi osas menetlus aegumise tõttu lõpetada, siis on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistusmäära tõendamist leidnud 2012.a episoodi osas vähendada. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on XXX A.Z puhul täidetavad ka väiksema arvu trahviühikute alusel määratava rahatrahviga. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus XXX A.Z-ile 2012.a episoodi eest määratud karistuse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 - § 135, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada Põllumajandusameti 08.märtsi 2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2.2-4.27 osaliselt. KarS § 81 lg 3 alusel lugeda aegunuks 2011.a. episood taimekaitseseaduse § 33 lg 1 p 6 rikkumise osas ja tühistada XXX A.Z-ile mõistetud karistus eelnimetatud rikkumise eest taimekaitseseaduse § 981 lg 1 järgi. 1 lg 1 Süüdi tunnistada ja mõista XXX A.Z-ile karistuseks taimekaitseseaduse § 98 järgi rahatrahv kakskümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.