1-09-5039 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsembril 2012.a. Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-09-5039 (08260105506) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekret

§ 199

lg 2 p 7, § 121 järgi ja § 64 lg 1 alusel 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 19.05.2006.

§ 263

p 1, 4 järgi ja § 65 lg 2 alusel 6 kuud vangistust; 3) 04.09.2007.

§ 263

p 1, 4, § 266 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 9 järgi ja § 64 lg 1 alusel 3 aastat 1 kuu vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 4) 28.01.2009.

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi rahaline karistus 2500 krooni.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kannab teist reaalset vanglakaristust. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud järgmised tegevused: 01.09.

1. a alustas õpinguid
2. klassis, mida ei lõpetanud. 10.11.
3. a läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 02.03.
4. a osales majandustöödel. 01.09.
5. a asus õppima
6. klassis, kuid ei lõpetanud. 20.09.
7. a läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. 13.06.
8. a läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise. Alates 29.03.
9. a on XXXX. U.K on üks kehtiv distsiplinaarkaristus: 5 päeva kartserit sigarettide omamise eest. Omab ühte lõppenud distsiplinaarkaristust. Suhted päritoluperekonnaga on head, vanemad toetavad materiaalselt ja töötab vangistuses ka ise. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, grupiviisiliselt ning kasutades füüsilist jõudu. Vangistuse jooksul on oma väärtushinnanguid muutnud, soovib vabaneda alkoholisõltuvusest. Suhted vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega on korras, probleeme esinenud ei ole. Emotsionaalselt on stabiilne, isiku käitumine vangistuses ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele. Vangistuse ajaks on seatud positiivsed eesmärgid ja ka vabanemiseks seatud eesmärgid on realistlikud. Esineb raskusi oma osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub süüdistama keskkondlikke tegureid. Kuritegude toimepanemise põhjusena näeb oma varasemat elustiili, millesse ei kuulunud töö ja normaalsed tegevused. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56 %.Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega. Kriminaalhooldaja teatel on U.K puhul välised riskifaktorid alkoholi tarvitamine, majanduslik toimetulek ja kuritegelikud sõbrad. Kinnipeetava sisemine riskifaktor on motivatsiooni nõrkus ja ebapüsivus õiguskuuleka elu eesmärkide seadmisel. Varasemalt ei ole kriminaalhooldus end õigustanud. U.K on kriminaalhooldusel olnud kahel korral. Vabanemisel asub elama vanaema juurde XXXX Tööd lubab anda endine lapsepõlvesõber. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada, peaks kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt määrama U.K-le kohustused: hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, otsima töökoha, alluma ettenähtud ravile, kui ta selleks nõusoleku annab, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma ametniku eelneva loata ja osalema sotsiaalprogrammis, milleks on sobiv Õige hetk. Nimetatud sotsiaalprogramm on kuritegeliku käitumise muutmist motiveeriv individuaalprogramm. Kriminaalhooldaja peab otstarbekaks pöörduda hiljemalt ühe kuu jooksul psühholoogi või psühhiaatri poole sõltuvusprobleemidest vabanemiseks, pöörduma töötukassasse kahe nädala jooksul alates vabanemisest. U.K on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema elukohas olemas. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ning teatab, et toetab U.K tingimisi ennetähtaegset vabanemist põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. U.K suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Varasemad katseajad on kulgenud probleemivabalt. Tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning käitunud viimasel ajal vangistuses üldiselt õiguskuulekalt (omab 1 distsiplinaarkaristust, mis aegub 14.12.2012.a), mistõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused, ja lähedaste näol toetav sotsiaalvõrgustik, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama. Positiivne on ka asjaolu, et tal on vabanedes tööleasumise võimalus ning oma tööharjumusi on ta tõestanud ka vangistuses töötamise käigus. See kõik loob samuti paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks. Kaitsja toetab U.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. U.K on kriminaalhooldusel nõus täitma kontrollnõudeid ja – kohustusi. Ta on kriminaalhooldusele valmis alluma ning kriminaalhooldus toetab tema resotsialiseerumist. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et U.K tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on elu- ja töökoha olemasolu. Töisest tegevusest on elatusallikas. U.K on lähedastest koosnev toetav sotsiaalne võrgustik. Nendel asjaoludel on küllaldaselt materiaalset alust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. U.K on varem korduvalt karistatud isik. Uue kuriteo toimepanemine sõltub U.K-st endast. Kriminaalhooldus toetab tema resotsialiseerumist ja aitab maandada uue kuriteo riske. U.K on karistust kandnud pikka aega. Kuigi elektroonilisele valvele allutamine ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik, aitab see paremini kohaneda üleminekul vangistusest vabadusse. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on kaitsjatasu menetluskulu, mis KrMS § 180 lg 1 järgi jääb kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik