MS § 426, 432 Jätta vabastamata P.J tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 27.05.2011.a otsusega mõistetud vangistusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 06.12.2011. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht P.J tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.05.2011.a. otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust karistusaja algusega 26.05.2011.a. Karistusaeg algas 26.05.2011.a ja lõpeb 26.01.2012.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist saabus 26.11.2011.a. P.J on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab varguse eest, mis on toime pandud sihikindlalt ja süstemaatiliselt. Kuriteod on samalaadsed, varavastased. Kuriteod toime pannud üksi rahalise kasu saamise eesmärgil. Tunnistab oma süüd, kuid üritab olukorda ilustada ja pehmendada. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Resotsialiseeriva iseloomuga tegevused vangistuse ajal puuduvad. Vangistuse ajal ei ole P.J distsiplinaarkorras karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on P.J vabanemisel elukoht. Ta elas ühetoalises korteris koos elukaaslasega ja naaseb sinna tagasi. Kinnipeetava sõnul omandas ta keskhariduse Ämari vanglas. Varasema vangistuse ajal on omandanud müürsepa, lukksepa 1 elukutsed. Enne vangistust oli töötuna arvele võetud. Ei pea haridust ja enesetäiendamist vajalikuks. Vabanemisel puudub töökoht. Puudub kindel sissetulek. Tema vastu on rahalisi nõudeid 4753,10 eurot. Vabanemisfondis on 10 eurot. Kinnipeetaval on väidetavalt säilinud positiivsed kontaktid ema, elukaaslase ja tütrega. P.J ei näe alkoholist probleemi. Vabaduses on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel. Ise väidab, et tarvitas alkoholi 2-3 korda kuus. Vangla kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata P.J-ile tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseajaks allpool loetletud kohustused: - otsima endale töökoha, omandama põhihariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Prokurör on andnud kirjaliku arvamuse ning leiab, et P.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puudub
lg 21 järgi formaalne alus, mistõttu ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Tartu Vangla materjalide kohaselt lõppeb tema karistus 26.01.2012.a, millal ta peaks ka vabanema korraliselt. Arvestades kohtuistungi toimumisajaga ja määruse jõustumisele kuluva ajaga, siis kohtu poolt võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral jääb tal kanda vangistust vähem kui 2 kuud ja seetõttu puudub
P.J seletas, et on samasuguste kuritegude eest karistatud korduvalt, ei mäleta mitmendat vangistust reaalselt kannab. On olnud kriminaalhooldusel, kui karistus asendati üldkasuliku tööga. Vabanemise korral läheb tööle tuttava juurde, kes on lubanud talle tööd. On varem töötanud ehitusel, autojuhina ja baarmannina. Võlad on tekkinud tütrele elatise mittemaksmisest. Suhtleb tütrega.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et P.J-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus.
P.J on ära kandnud 6 kuud teise astme kuriteo eest temale mõistetud 8-kuulisest karistusajast ja seetõttu on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. P.J-ilei ole töökohta ja seetõttu puudub kindel elatusallikas. Sellest järeldub, et kinnipeetaval ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses toimetulekuks. Tal puudub sissetulek ja seetõttu elatusallikas. Tal lasub lapse ülalpidamiskohustus, millest on tekkinud suur võlgnevus. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline osa P.J-i isikul. Teda iseloomustab aktiivne kurutegelik eluviis. Varem korduvalt samasuguste kuritegude eest reaalselt karistatud isikuna ei ole ta suutnud oma eluviise muuta. Kuigi karistuse kandmise ajal ei ole tal distsiplinaarkaristusi, pole toimunud ka resotsialiseerumist toetavaid tegevusi. Seda nii karistusaja lühiajalisusest kui ka kinnipeetava isikust tulenevalt. Täitmiskohtunik ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et P.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puudub
lg 21 järgi formaalne alus.
lg 21 järgi ei vabastata tingimisi enne tähtaega vähemalt kaheaastasest vangistusest, kui kandmata jääv karistuse osa on väiksem kui 2 kuud. P.J on karistatud lühema vangistusega kui kaks aastat. Seetõttu ei ole ka piirangut, mis välistab tingimisi enne tähtaegselt vabastamise. Ene Muts Täitmiskohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.