KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-2232 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.04.2013 otsus K.V (K.V) väärteoasjas nr 4-13-2232 jätta muutmata.
2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
3. maist
4. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Taavi Tepponainen koostas 30.03.2013 väärteoprotokolli nr AB1344711 selle kohta, et K.V 30.03.2013 kell 09.05 Tallinnas Tõnismäe tänaval, liikudes Pärnu mnt suunas, juhtis mootorsõidukit Audi A6, reg. märgiga xxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud ja olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus K.V eelpoolkirjeldatud teoga LS § 90 lg 1 p 1, § 90 lg 1 p 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime LS §

§ 207järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Leides, et K.V tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
2. 29.04.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-2232 mõistis Harju Maakohus K.V süüdi LS §

§ 207järgi ja karistas teda 10 päeva pikkuse arestiga.

Kohtuotsuse kohaselt kuulub arest kandmisele kuni

1. maini
2. Kohtuotsuse põhjendustes karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et K.V on eelnevalt korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud. 04.03.2013 kohaldati tema suhtes üldkasulikku tööd, kuid sellest järeldusi tegemata pani ta kuu lõpus toime uue tahtliku väärteo. Varasemalt määratud karistused K.V-le soovitud mõju ei ole avaldanud ning rahatrahvid on tasumata. Seepärast asus kohus seisukohale, et K.V on vajalik karistada arestiga. Apellatsioon
3. Harju Maakohtu 29.04.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni K.V, kes vaidlustab kohtuotsust aresti korraga ärakandmisele määramise osas ning sisuliselt taotleb kohtuotsus selles osas tühistada, paludes võimaldada tal kanda aresti ositi. Apellatsiooni põhjendustes märgib K.V, et tal ei olnud võimalust kohtuistungil oma taotlust esitada, kuna otsus toodi hiljem kätte kohtuniku sekretäri poolt. Apellant põhjendab oma taotlust sellega, et tema ja tema abikaasa on töötud viimased kaks kuud. Neil on kaks alaealist last ning nad elavad üürikorteris, mille maksumus on 320 eurot kuus + kommunaalmaksed 240 eurot. Seoses tekkinud finantsiliste raskustega peres on kaebaja sunnitud otsima intensiivselt tööd. Kuna 06.
4. – 09.
5. käib kaebaja tasulisel koolitusel „Admiral Markets“ (eelnevalt makstud) ja
6. maist käesoleval aastal tekkis võimalus minna Rootsi Kuningriiki tegema ehitustööd, siis seoses tekkinud situatsiooniga palub apellant rahuldada tema taotlus võimaldada kanda aresti ositi, võimalusel nädalalõppudel. K.V lisab oma apellatsioonile lennukipileti tõendamaks, et ta käis 02.
7. – 05.
8. Rootsis näitamas oma oskusi tulevaks tööks; tõendi selle kohta, et ta on Eesti Töötukassas arvel, tõendamaks vajadust peret üleval pidada ning leidma töö; üürilepingu, tõendamaks tema kohustust maksta kuus 320 eurot + kommunaalkulud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud apellatsiooni läbi, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 29.04.2013 otsusega on K.V karistatud LS §

§ 207

järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest 10 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Apellant vaidlustab maakohtu otsust karistusena kohaldatud aresti korraga ärakandmise osas, paludes võimaldada tal kanda aresti osade kaupa nädalavahetustel. Taotlust aresti ositi kandmise võimaldamiseks põhjendab K.V oma perekondliku ja tööalase olukorraga, märkides, et seoses vajadusega oma peret üleval pidada on ta sunnitud otsima tööd ning 06.

1. – 09.
2. osaleb ta tasulisel koolitusel „Admiral Markets“ ja
3. maist käesoleval aastal tekkis tal võimalus minna Rootsi Kuningriiki tegema ehitustööd. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Maakohus ei ole K.V-le karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. See, et K.V osaleb 06.
4. – 09.05.2013 tasulisel koolitusel „Admiral Markets“, ei ole ringkonnakohtu hinnangul selline asjaolu, mis nõuaks K.V-le aresti ositi kandmise võimaldamist. Harju Maakohtu 29.04.2013 kohtuotsuse kohaselt kuulub K.V-le karistuseks mõistetud arest kandmisele kuni
5. maini 2013, seega on K.V võimalik asuda aresti kandma ka pärast nimetatud koolituse lõppemist. Ringkonnakohus leiab, et selliseks asjaoluks, mis nõuaks K.V-le aresti ositi kandmise võimaldamist, ei ole ka apellandi väide Rootsi Kuningriiki tööle asumise kohta alates
6. maist käesoleval aastal. Ehkki K.V on oma apellatsioonile lisanud lennukipileti väidetavalt tõendamaks, et ta käis 02.
7. – 05.
8. Rootsis näitamas oma oskusi tulevaks tööks, ei tõenda esitatud lennukipilet seda, et K.V käis Rootsis just nimelt sellel eesmärgil, nagu ta oma kaebuses väidab. Juhul, kui K.V aga käiski Rootsis tööotsimise eesmärgil, ei tõenda aga esitatud lennukipilet seda, et K.V-le oleks Rootsis töökoht garanteeritud. Seega on apellandi väide kohta Rootsi Kuningriiki tööle asumise võimaluse kohta alates
9. maist käesoleval aastal tõenditele mittetuginev ning seetõttu paljasõnaline. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui K.V tõepoolest avanebki võimalus alates käesoleva aasta
10. maist Rootsi Kuningriiki tööle asuda, puuduvad aga tõendid selle kohta, et tal poleks võimalik sinna tööle minna pärast aresti ärakandmist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas puuduvad tõendid K.V perekondliku ja tööalase olukorra kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.
11. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.04.2013 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-13-2232 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ivi Kesküla Meelika Aava Julia Katškovskaja