1-11-6606/37

Kriminaalasi nr.1-11-6606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-6606 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 18.06.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.K isikukood xxx xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta R.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.06.2011 otsusega KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.09.2010 ja lõpp on 15.01.
2. Kinnipidamisasutuses R.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava isa väitel asub isik vabanemisel elama xxx xxx. Vangistuses olles kinnipeetav lõpetas 2011/2012 õppeaastal 9.klassi. 1 Isik on 2 kuud suulise kokkuleppe alusel olnud abitööline ehitusel isa endise tööandja juures, abistanud isa töökohal ehitustöödel suve – ja koolivaheaegadel, olnud puudega inimese koduabiline. Vabanemiseelselt sissetulek puudus, millest tulenevalt sooritas varavastaseid kuritegusid. Vanglas on töötanud ligi aasta majandustöödel ja ka isa saadab taskuraha. Isikul on võlgnevusi 4789,04 euro väärtuses ja nende likvideerimine ei ole kindel. Vanglast vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx, kust on saanud garantiikirja. Antud firmas töötab ka kinnipeetava isa R.K xxx Enne vangistust isiku suhtlusringkonda kuulusid peamiselt kriminaalse mõtteviisiga inimesed, kellega riskantseid otsuseid tehti ja kuritegusid toime pandi. Isikut on karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest väärteo korras neljal korral. Vägivaldsuse seostamiseks alkoholi tarvitamisega puuduvad andmed. Kaotab enesevalitsuse ka ilma alkoholita. R.K hakkas kanepit suitsetama 11a, amfetamiini tarvitas harva (1 kord kuus) suu kaudu, süstinud väidetavalt pole, kuid toksilisi aineid (kummiliim, bensiin) nuusutas sageli. Narkootikume tarvitas koos sõpradega, üksinda väidetavalt mitte. Vangistuses pandud diagnoos F 12.
3. Isiku pikaaegse vangistatuse tõttu ei näe vangla vajadust pakkuda kinnipeetavale võimalust minna statsionaarsele sõltuvusravile Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskusesse. Väidetavalt isik ei soovi enam narkootikume tarvitada ning tahab lõpuks vanglast vabaneda ja hakata elama õiguskuulekalt. Kinnipeetav on karistatud kriminaalkorras viiel korral. Isikut on karistatud kolmel korral ametniku solvamise eest, varasemalt röövimised ja vargused. Dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetav on toime pannud uue kuriteo kriminaalhooldusel olles. Isikut on karistatud kolmel korral ametniku solvamise eest, varasemalt röövimised ja vargused. Viimane karistus määratud vangistuses olles vanglaametnike solvamise eest. Väärteo korras karistatud 21 korda. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel. Isikul on soov muutuda õiguskuulekaks, mida ta on näidanud ülesse sellega, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja hea käitumise tõttu on lastud isik vanglast kodukülastustele. On vangistuses olles täiskasvanuks saanud. Läbinud sotsiaalprogrammi xxx mis õpetab noortele vastutusrikast käitumist. Vangla hinnangul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 78%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 71%. Kuigi tulenevalt vägivaldse ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsentidest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava R.K vabastamist tingimisi ennetähtaega, peab välja tooma selle, et isik tuli vanglasse alaealisena, on vangistuse jooksul täiskasvanuks saanud ning käinud mitmel korral kodukülastusel, mille jooksul on käitunud õiguskuulekalt ja järginud kehtivad reegleid. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et R.K on Viru Vanglas lõpetanud 9.klassi lihtsustatud õppekava alusel. R.K oli enne vangistust 6.klassi haridust, õpingud 7.klassis jäid tal lõpetamata. Ta on õppinud xxx, xxx Kinnipeetava isa on valmis katma R.K esmased majanduslikud vajadused, kuid ootab, et poeg asuks ametlikult tööle. Kinnipeetava isa sõnul on Andres varasemalt teinud abitöid ehitusel. Telefonivestluses võimaliku tööandjaga selgus, et R.K on ennetähtaegselt vabanedes võimalik asuda tööle firmas xxx. Samas firmas töötab ka kinnipeetava isa. Isa sõnul plaanib ta R.K-le üürida ennetähtaegse vabanemise ajaks üürikorteri xxx linna. Seetõttu polnud võimalik kodukülastust teostada. R.K kirjutas ka vastava avalduse. R.K ise elab aadressil xxx. Viru Vangla riskihindamise põhjal on R.K toimetulekuoskus puudulik. Vangistuse eelsel ajal sissetulek puudus, millest tulenevalt sooritas varavastaseid kuritegusid. Väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil: raha kasutas mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks. Vanglas töötab majandustöödel. Andmebaas Täitise andmetel on R.K menetluses olevaid võlgnevusi ligi 6000 eurot. Karistusregistri andmetel on R.K kriminaalkorras karistatud viiel korral. Väärteokorras on R.K karistatud alates 2008 aastast 21 korral, korduvalt alkoholiseaduse, tubakaseaduse ja ühistranspordiseaduse, varavastaste süütegude ja avaliku korra rikkumise eest. Vangise andmetel on R.K vangistuse kandmise ajal aastatel 2009-2011 üle 40 korra distsiplinaarkorras karistatud, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 2 Vangla andmetel tarbis R.K enne vangistust nii alkoholi kui ka narkootilisi aineid. Narkootilistest ainetest on tarvitanud kanepit (enda sõnul alates
4. eluaastast), amfetamiini kui ka toksilisi aineid (kummiliim, bensiin). Süstinud väidetavalt pole. Vägivaldsuse seostamiseks alkoholi tarvitamisega puuduvad andmed. Kaotab enesevalitsuse ka ilma alkoholita. Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP. Vangla andmetel kehalise tervise osas erilisi probleeme pole, kuid psüühika poole pealt on praktiliselt pidev ravivajadus, sõltlane - kanep, lenduvad lahustid. Kriminaalhooldusel on R.K viibinud ühel korral, Tartu Maakohtu 10.02.2009 otsuse alusel. Kriminaalhooldus lõppes, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo. Isikul on olnud raskusi ühiskonnas toimivate reeglite ja normide täitmisega, on olnud ametnikega ähvardav, ebaviisakas ja solvav. Kannab kolmandat karistust ametnike solvamise eest. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R.K taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et R.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on viis korda kriminaalkorras karistatud. Kahel viimasel korral karistatud ametniku solvamise eest. Varasemalt karistatud röövimiste ja varguste eest. Väärteokorras on R.K karistatud 21 korda, sh 3 korda varavastase väärteo eest ja 4 korda alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt R.K oli määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo. Püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Peale seda kaks viimast kuritegu on toime pandu vanglakaristuse kandmise ajal. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna R.K on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude ja õigusrikkumiste toimepanemise. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (ta on 4 korda karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. R.K elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et R.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasem isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. 3 Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks R.K uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning R.K käitumist eelneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.K vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4