1-09-14221/99

1-09-14221 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-14221 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.J määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.J määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 20.05.2013 määrusega jäeti L.J talle Pärnu Maakohtu 23.12.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Pärnu Maakohtu 23.12.2010 otsusega tunnistati L.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 17.10.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 19 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.07.
5. L.J karistusaeg algas 14.11.2011 ja lõpeb 02.11.
7. 07.05.2013 edastas Tartu Vangla maakohtule L.J isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus leidis, et L.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. 3.1 Maakohus märkis, et L.J on ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. 3.2 Maakohus pidas L.J puhul positiivseks, et vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht oma isa juures. Samuti on tal olemas lähedaste toetus. Positiivne on ka see, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud tööhõives. 3.3 Samas arvestas maakohus, et L.J on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varem tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on vangistuse kandmiselt ka ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo on L.J pannud toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Ka teised varasemad kuriteod on osaliselt toime pandud eelmiste karistustega mõistetud katseajal. L.J-ile 2006.a. otsusega mõistetud rahaline karistus on samuti kuriteo eest, mis oli toime pandud katseajal. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused katseaegade, rahalise karistuse ja ennetähtaegse vabastamise näol ei ole L.J-ile piisavat mõju avaldanud. Kuigi enda sõnul on L.J nüüdseks motiveeritud seadusekuulekalt elama ja vabanedes kriminaalhoolduse nõudeid täitma, siis ei tekkinud maakohtul piisavat veendumust selles osas. Sealjuures tuleb arvestada, et ka vangistuse ajal ei ole L.J suutnud täielikult temale seatud reegleid järgida, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 3.4 Materjalidest nähtuvalt on L.J pannud peamiselt toime liiklussüütegusid ja nendega seonduvalt ka karistuse täitmisest kõrvalehoidumisi, kuid viimane kuritegu oli oluliselt raskem, s.o grupiviisiline röövimine. Seega on tema kuritegelik käitumine ja ühiskonnaohtlikkus oluliselt suurenenud. Tema kuritegeliku käitumise peamiseks mõjuteguriks tuleb lugeda alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevat impulsiivsust ja mõjutatavust. Teiste isikute poolset negatiivset mõjutatavust on materjalidest nähtuvalt tunnistanud ka süüdimõistetu ise, tuues selle välja viimase kuriteo põhjusena. Maakohus leidis, et L.J-ile oleks vajalik siiski vangistust edasi kanda, et tagada kinnipidamiskoha piiratud tingimustes pikemaaegsem eemalolek alkoholi tarvitamise võimalustest ja varasemast suhtlusringkonnast, et kindlustada seeläbi motivatsiooni neist ka vabanemisel hoiduda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. L.J taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist. 4.1 L.J märgib, et elektroonilise valve kohaldamine motiveeriks teda vabaduses õiguskuulekalt käituma. L.J on kindel, et edaspidi hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kehtivat distsiplinaarkaristust põhjendab ta asjaoluga, et unustas jalutuskäigult tulles oma suitsud kappi panna. Vangistuses on ta omandanud puidupingitöölise eriala ning läbinud sotsiaalprogramme. Samuti osaleb ta tööhõives. L.J toob välja, et enne kohtuotsuse jõustumist oli ta ligikaudu 2 aastat vabaduses ja ei pannud toime kuritegusid. Käesolevaks hetkeks on ta lõpetanud suhtlemise isikutega, kellega ta varasemalt koos kuritegusid toime pani. L.J soovib tõestada riigile ja oma sugulastele, et ta on muutunud. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus on L.J puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt sedastab ringkonnakohus järgnevat.
11. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka L.J positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – elukoha ning töökoha olemasolu, lähedaste toetust, sotsiaalprogrammide läbimist ning tööhõives osalemist –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et L.J ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium soostub maakohtu hinnanguga järgmistel põhjustel.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.J varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 7.1 L.J on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab L.J kolmandat korda. Seega ei ole varasemalt mõistetud karistused mõjutanud L.J kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul oluline asjaolu, et L.J suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on korduvalt ebaõnnestunud. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo on L.J pannud toime ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Seega ei teki ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus ning katseaeg motiveerivad L.J seadusekuulekalt elama ning ta läbib need tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel edukalt, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. 7.2 Ringkonnakohus peab asjakohaseks ka maakohtu viidet L.J ühele kehtivale distsiplinaarkaristusele, kuna süüdimõistetu õiguspärane käitumine vangistuse jooksul on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Kohtukolleegium ei pea usutavaks L.J väidet, et ta unustas kogemata jalutuskäigult tulles panna suitsud tagasi kappi, kuna kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on L.J-ile distsiplinaarkaristus määratud selle eest, et ta hoidis jalutuselt tulles 3 sigaretti aluspükstesse peidetuna, mis viitab tahtlikule rikkumisele.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus -3- Andra Pärsimägi