1-13-8913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2013 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-8913 (13230104813) Kohtukoosseis kohtuni

§ 238lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse sada

§ 180

lg 3 alusel menetluskuluna:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 168.- (sada kuuskümmend kaheksa) eurot;

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha 480.- (nelisada kaheksakümmend) eurot;

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti. 7. Menetluskulud tuleb

§ 180lg 3 alusel tasuda kümne

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

• • • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsus on kättesaadav 01.11.2013.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus K.Z 27.03.2013 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Liivalaia 10 asuvas Swedbanki kontori lastetoa laualt XXX alaealise tütre XXX kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung Galaxy GTS 5360 Lotte väärtusega 129 eurot, milles oli sim-kaart väärtusega 4 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 133 eurot. K.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 1-13-8913 Kohtuotsuse põhjendused Kohtulikul uurimisel süüdistatav K.Z ei tunnistanud oma süüd temale esitatud süüdistuses, kuid oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras. Süüdistatav K.Z jäi enda poolt kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ega taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. K.Z kinnitas veelkord, et tema ei ole ruumis telefoni näinud ega seda võtnud. Laul olid muud esemed, kuid mitte telefoni. K.Z ja tema kaitsja palusid kohtul K.Z õigeks mõista. Kohtuliku uurimise käigus uuris kohus vahetult järgmisi tõendeid: - Kannatanu XXX avaldus ja ütlused; - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega turvakaamera salvestuse vaatluse osas, sh vaatles kohus vahetult kohtuistungil turvakaamera salvestust; - K.Z kahtlustatavana antud ütlused; - K.Z karistusregistri väljavõte. Olles kontrollinud ülaltoodud tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav K.Z süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendamist leidnud ning temale esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu XXX ütlustest nähtuvalt varastati 27.03.2013 kell 16.26 kuni 28.03.2013 kell 08.40 Tallinnas Liivalaia 10 asuva Swedbanki pangahoone esimese korruse kiipkaardiga kasutatavast töötajate lastetoast tema alaealise lapse XXX mobiiltelefon Samsung Galaxy Y GTS Lotte, IMEI *XXX*; valget värvi, soetatud 01.02.2013.a., soetamisväärtusega 129.eurot, milles oli sim-kaart väärtusega 4.- eurot. XXX selgitab, et tema tütar viibis 27.03.2013.a. kell 15.00 kuni 16.26 panga lastetoas. Kell 16.26 tema helistas enda tütrele mobiilile ja kutsus ta fuajeesse, kus kohtusid 16.
2. Õhtul kodus avastasid, et telefonikoti, millises olid raha, koolikaart, pangakaart ja mobiiltelefon, oli laps unustanud lastetuppa. 28.03.2013 hommikul kell 08.40 käis tema lastetuba kontrollimas. Laua peal oli alles telefonikott, milles olid raha, koolikaart, pangakaart, kuid telefoni ei olnud. Telefoni kuskilt ei leitud. EMT iseteenindusest selgus, et 27.03.2013 kell 18.36 oli keegi lapse telefoniga mõni sekund internetis. Lastetoa turvakaamera salvestuselt on näha, et telefon oli laual lapse punast värvi telefoni koti peal ja selle võtab koristaja, just samal ajal kui logiti internetti. Keegi teine peale koristaja selles ruumis ei käinud- telefoni väärtus 129 eurot ja sim- kaardi väärtus 4 eurot. Kahju kokku 133 eurot. Kannatanu on selles summas esitanud tsiviilhagi. Kohtuistungil jäi kannatanu enda varem antud ütluste juurde ja täpsustas järgnevat. Turvakaamera salvestusel on tema tütar heledate juuste ja ruudulise särgiga. Tütre telefon on valget värvi ning tütar asetab telefoni lauale. Telefoni nihutab laual istumise ajal video põhjal teine tüdruk. Laual on eraldi valget värvi telefon ja punane- roosa telefonikott. Tütre telefon läheb automaatselt internetti, kui seda puudutatakse. Samal kellaajal, kui videolt on näha, et koristaja midagi toimetab, on iseteenindusest näha, et tütre telefoniga on internetis mõni sekund sees oldud. See aeg on piisav nt telefoni väljalülitamiseks. Tütar kasutas varastatud mobiiltelefoni viimati samal päeval kui tema sellele helistas ja tütre fuajeesse kutsus. Seega oli telefon, siis tütre käes lastetoas. Pärast 18.36 oli telefon väljalülitatud. Asitõendi- lastetoa turvakaamera videosalvestuse- vaatlusprotokollist 27.05.2013 nähtub, et 27.03.2013.a. peale laste lahkumist lastetoast on lauale jäänud musta värvi (salvestuselt näha tume värv) riietusese ja väike ese (fototabel nr 5). Kell 17.39.41 ilmub ruumi K.Z . Kell 17.40.58 tõstab ta laual olevat väikest eset ühest kohast teise. Seejärel tõstab 3 1-13-8913 toolid laua äärde ning kell 18.08.52 liigub ukse juures oleva laua juurde ja toimetab toolileeni varjus midagi (fototabel nr 9) kuni kell 18.09.
3. Seejärel väljub ruumist ja naaseb kell 18.36.35, läheb ukse juures oleva laua juurde, võtab midagi tooli leeni varjust (fototabel nr 10), toetub kätega lauale ja toimetab midagi enda ees käes hoides kell 18.36.37 (fototabel nr 11). Kell 18.38.01 lahkub K.Z ruumist, hoides enda paremat kätt pea juures (fototabel nr 12). Vaatlusprotokollist nähtuvalt peale laste lahkumist ja enne XXX saabumist 28.03.2013 hommikul, rohkem inimesi ruumis laua juures, millel oli telefon, ei käinud. Kuivõrd vaatlusprotokoll on koostatud liialt pealiskaudselt ega anna piisavalt informatsiooni telefoni varguse tehiolude kohta, uuris kohus vahetult kohtuistungil turvakaamera salvestust ja tuvastas järgmist: Turvakaamera salvestas, kui ruumis on liikumine. XXX tütar on heledate pikkade juuste, pükste ja ruudulise pluusiga. Kell 16.31 asetab tütarlaps ruudulise pluusiga heledat värvi väikese eseme lauale otsevaates paremas nurgas klaasukse ees. Salvestuselt ei ole üheselt aru saada, mis esemega tegemist on. Ruumis on mitu last, laua juures klaasuste ees askeldab korduvalt heledate juuste ja punase pluusiga tütarlaps. Kell 17.03 vaatab tütarlaps eset laual. Laual on näha ruudu või ristküliku kujuline valge väike ese ja samasuguse kujuga tumedam väike ese. Valge ese asub laual vaatajapoolses osas. Kell 17.04.48 vaatab tüdruk eset ja teeb liigutuse, millega tõstab justkui laual olevad kaks eset kokku. Kell 17.09.18 tõstab tüdruk sviitri telefoni peale. Ja Kell 17.32.45 kukub sviiter maha. Laste lahkumisel ruumist on selgelt näha eset laual. Salvestuselt on näha, et kui K.Z ruumi siseneb kell 17.38:41 on ese laual alles. K.Z võtab laualt tolmu ja koristab, vahetab prügikoti laua all. Kell 17.41.01 tõmbab koristaja toolileeni laua ette selliselt, et see varjab vaate laual olevale esemele. Toolileen on tumedast võrgust ja paistab osaliselt läbi, nii et valguses on näha, et ese on jätkuvalt laual. K.Z liigutab laual olevat sviitrit. Kell 17.41 räägib koristaja samal laual oleva lauatelefoniga ning liigutab midagi enda ees. Paari minuti jooksul on näha K.Z järgnev tegevus: ta võtab midagi laualt ja paneb sahtlisse, see võib olla paber või mõni muu suurem hele ese; seejärel liigutab ta tumedamat väiksemat eset laual nii, et see jääb kaamera eest toolileeni varju ehk laua vaatajapoolsesse osasse, misjärel jätkab koristamist. Tuleb tagasi laua juurde, võtab oma taskust midagi väikest ja tumedat, seejärel on näha tema ees laual (varjatud esemest ees ehk üleval pool) kahte tumedat eset ning K.Z valib lauatelefonilt numbrid, lahkudes paneb ta enda ees olnud kaks tumedat eset kokku ja tasku tagasi. Koristab tolmuimejaga ja lahkub ruumist. Kell 18.08 alates on näha järgnev tegevus: K.Z tuleb ruumi tagasi, kustutab tule, läheb tagasi laua juurde, tõstab toolileeni varju mingi eseme kohale, mis enne oli tühi, hoiab käsi laua kohal ja teeb midagi enda ees sõrmede vahel, samas kohas, kuhu enne oli eseme liigutanud; samal ajal lauatelefoni toru ta ei tõsta ega võta ka midagi enda taskust; tema sõrmede liigutus jätab mulje nagu ta võtaks midagi sõrmede vahel olevast esemest välja; läheb ära nii, et käed on tühjad, ese jääb tooli leeni varju. Näha on, et järgnevalt peseb K.Z eesruumis põrandat. On aru saada, et lastetoas on koristamine lõppenud. Uuesti kell 18.36.35 kuni 18.38.01 on näha järgmist tegevust: K.Z siseneb ruumi vaatajapoolsest uksest ( lahkus laua poolsest uksest enne), ta läheb otse laua juurde teise klaasukse all ja kummardub laua kohale, samasse kohta, kuhu oli eelnevalt liigutanud eseme, näha on ta et liigutab enda ees sõrmi nagu oleks midagi väikest sõrmede vahel, seejärel on näha väga kiire liikumine parema käega ees põllel oleva tasku suunas ning kohe on näha, kuidas ta tõstab lauatelefonitoru, hakkab nagu numbreid valima, kuid paneb koheselt toru hargile tagasi, seejärel läheb K.Z laua juurest ära vaatajapoolse ukse juurde, liikumisel on näha, kuidas peale enda pööramist uksesuunas käivad K.Z mõlemad käed põllel ees oleva tasku juures, sealjuures jääb selge mulje, et parem käsi käib kindlalt taskus sees. Seejärel tõstab K.Z käe lauba juurde ja teeb nagu lauba pühkimise liigutuse, samal ajal liigub uksest välja. Salvestuselt on näha, et peale K.Z lahkumist ruumist, siseneb esimesena ruumis oleva laua juurde, kus asus väike ese kannatanu 4 1-13-8913 M.Ojamuru. Ta kummardub otse samasse kohta ja haarab sealt väikese eseme, kus ka K.Z kummardus ja midagi enda käte vahel toimetas. Edasi on näha kannatanu poolseid liigutusi, mis viitavad otsimisele. Salvestus lõpeb kell 08.53.
4. K.Z ei ole oma süüd tunnistanud. Ta on andnud ütlused, mille kohaselt tema tõepoolest viibis tööl ja koristas märgitud ajal lastetuba, kuid telefoni ta varastanud ei ole. Ta kinnitab, et nägi laual roosat värvi kotikest, vaatas sinna sisse, seal olid sendid, plastikkaardid, kuid mobiiltelefoni seal ei olnud. Laualt tolmu pühkides ta liigutas kotikest ühest kohast teise. Laual oli veel tumesinist värvi kampsun, mille ta asetas tooli seljatoele. Temast jäi roosat värvi kotike maha ukse juurde lauale. Kotikesse vaatas, sest lapsed unustavad tihti asju maha ja ta viib need turvamehele. Seekord ei viinud, sest midagi väärtuslikku ei olnud. Kuid teatas turvamehele, et laual oli kotike ja kampsun. Kohtuistungil jäi K.Z oma ütluste juurde. Ta selgitas, et ei ole ruumis telefoni näinud. Ta ei oska selgitada, miks ta laual olevasse telefonikotikesse sisse vaatas. Samuti ei oska ta selgitada turvakaamera salvestusel nähtud liigutusi laua juures, mida ja miks ta seal tegi ning miks korduvalt laua juurde tagasi tuli. Ta selgitab, et ruumist väljudes ei olnud tal midagi käes ja ta pühkis laupa käega. Temal endal oli taskus musta värvi mobiiltelefon, mille ta lauatelefoniga helistamise ajal välja võttis, kuna vaatas sealt numbrit. Kohtuasjas on vaidlus selles, kas XXX tütre XXX mobiiltelefon oli uuritud ajavahemikul lastetoa laual ja/ või laual olevas telefonikotis ning kas selle võttis sealt K.Z. Kohus leiab, et kannatanu ütluste ja asitõendi ehk turvakaamera salvestusega on tõendatud, et XXX lapse mobiiltelefon jäi 27.03.2013 peale lapse lahkumist lastetuppa lauale. XXX kinnitab, et vahetult enne lahkumist helistas tema tütrele mobiilile ja kutsus ta fuajeesse. Kõrvutades kannatanu ütlusi telefoni ja telefonikoti välimuse osas, saab videolt ära tunda, et lauale jäävad peale XXX tütre (ruudulises särgis) lahkumist valge ja tumedam ese. Esemed kattuvad kujult ja värvilt valge telefoni ja punase- roosa telefonikoti välimusega. (Nimelt väike valge ese ja tumedama tooniga ese salvestuselt). Seega on tõendatud, et telefon oli 27.03.2013 enne selle kadumist XXX tütre käes panga lastetoas ning lapse lahkudes jäid telefon ja kott klaaside all paremas nurgas asuva laua peale. Salvestiselt nähtub samuti, et tütarlaps punase särgiga teeb liigutuse, millest saab järeldada, et ta tõstab laual olevad punase ja valge eseme kokku ehk paneb telefoni kotti. Seega loeb kohus tõendatuks, et XXX jättis telefoni ja selle koti lauale ning tütarlaps punases särgis tõstis laual oleva telefoni selle kotti. Edasiselt on salvestuselt näha laual olev ese ehk telefonikott, mille sees on telefon. Salvestuselt on näha, et peale laste lahkumist ruumist on laual ikka näha ese, mida saab pidada telefonikotiks, millise leidis laualt ka kannatanu järgmisel hommikul, seega leiab kohus, et salvestuselt nähtava eseme olemuses ehk selles, et tegemist on telefonikotiga vaidlust ei ole. Tegemist on ühe ja sama esemega, mida on salvetuselt nähtuvalt korduvalt liigutatud, mille kuju on äratuntav ning millise võttis ja leidis kannatanu järgmisel hommikul. Samuti K.Z on oma ütlustes kinnitanud, et laual oli telefonikott.. Vaidlust selles, et peale laste lahkumist kuni kannatanu XXX saabumiseni ruumi järgmisel hommikul, käis ruumis laua juures, kus oli mobiiltelefon, ainult K.Z, ei ole. Edasiselt on videolt üheselt näha, et K.Z viibib korduvalt laua juures kus on telefonikott (koos telefoniga). Samuti seda, et K.Z lükkab laua ette tooli nii, et toolileen varjab laua nähtavuse telefonikoti osas ning ka peale seda korduvalt midagi toimetab laua juures. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et videosalvestuselt ei ole üheselt nähtav, et K.Z võtaks telefoni ja sellega ruumist väljuks. Kuid K.Z süü hindamisel arvestab kohus mitut asjaolu, millede kokkulangevus annab ühese tulemuse selle kohta, et ainult K.Z sai võtta laualt kotist mobiiltelefoni. Seega on kohus lugenud tõendatuks, et valget värvi mobiiltelefon jäi XXX lahkudes lastetoa lauale koos telefonikotiga ning tütarlaps punases särgis tõstis telefoni kotti. Telefon kotis oli laual 5 1-13-8913 alles peale laste lahkumist toast. Samuti läheb turvakaamera salvestus kokku kannatanu ütlustega sellest, et kell 18.36 viibis keegi tema tütre mobiiltelefoni kasutades mõni sekund internetis ning sellele järgnevalt on telefon olnud väljalülitatud. Turvakaamera salvestusest nähtuvalt kell 18.36.37 toimetab K.Z laua juures, kus asus mobiiltelefon, tehes midagi oma käte vahel toolileeni varjus. Tegemist on sama kohaga (kus ta kummardus), kuhu ta oli eelnevalt lükanud eseme, mis on tuvastatud kui telefonikott, milles oli telefon. Seega kattuvad kannatanu ütlused iseteenindusandmete osas telefoni kasutamise kohta ja turvakaamera salvestus O.Starsostenko tegevuse osas, mistõttu asub kohus järeldusele, et 18.36 lülitas K.Z kannatanu mobiiltelefoni välja. Edasiselt on näha, kuidas tegelikult K.Z enam laua juurde asja ei ole - koristustööd on lõppenud, ta kustutab tule ja tuleb veel kahel korral laua juurde tagasi, kohta kus oli telefonikott telefoniga. Sealjuures viimasel korral siseneb K.Z otse ruumis oleva laua juurde, ei tee midagi muud, kui läheb laua juures kohta, kus oli telefonikott telefoniga, kummardub, teeb midagi sõrmede vahel, liigutuse mis võib väljendada telefoni kotist väljavõtmist, misjärel käib tema parem käsi põlle ees olevas taskus ning ta lahkub ruumist. Kohus leiab, et salvestuselt nähtud K.Z liigutused on piisavalt üheselt mõistetavad, et neid seostada telefoni väljavõtmisega telefonikotist, telefonikoti liigutamisega, ajaliselt kokkulangevad telefoniväljalülitamisega ning telefoni võtmisega laualt ja selle asetamisega enda ees põlletaskusse. Viimastel kordadel kui K.Z ruumis laua juures käis ei ole ta teinud ühtegi liigutust, mis viitaks tema enda telefoni võtmisele taskust ja nt selle tagasipanemisele. Samuti ei ole eelnevalt ruumis olnud lapsed teinud ühtegi liigutust, mis viitaks telefoni kotist väljavõtmisele ja sellega toast lahkumisele. Tütarlaps punases särgis käis korduvalt laua juures, selle peal ja tegi liigutuse, mis väljendab telefoni panemist selle kotti. Viimasena lahkuv tütarlaps pikkade tumedate juuste, kampsuni ja seelikuga tegi ruumi korda ja liigutas sviitri telefonikoti pealt ära. Laste lahkudes on telefonikott selgelt näha. Järgmisel hommikul oli laual alles XXX mobiiltelefonikott ja kampsun (sviiter), kuid mitte telefoni. Kohus leiab, et turvakaamera salvestuselt nähtub üheselt, et mobiiltelefon oli laua peal O.Starostneko saabumisel ruumi, peale laste lahkumist ruumist, ning kadus laua pealt K.Z ruumis viibimise ajal (turvakaamera salvestus kell 17.39 kuni 18.38; fotod nr 7 jj). K.Z on kinnitanud telefonikoti olemasolu laual ja selle sisse vaatamist. Ta ei osanud kohtus põhjendada, miks ta sinna sisse vaatas ja mida ta korduvalt laua juures toimetas ja käte vahel askeldas. Selles, et ta ühel korral oma telefoni vaatas ja helistas, vaidlust ei ole, kuid järgnevate tegevuste osas ei ole K.Z andnud eluliselt usutavaid ütlusi. Ühtegi objektiivset põhjust K.Z viimasel korral ruumi siseneda ja laua juurde minna ei olnud, selgitusi, miks ta seda tegi, ta anda ei oska, salvestuselt nähtuvad on liigutused üheselt arusaadavad teades konteksti. Seega on välistatud, et keegi teine peale K.Z sai ruumist telefoni võtta ning kõrvutades selle välistuse O.Straostenko liigutuste ja ütluste ebausutavusega on kohus kindlas veendumuses, et laualt võttis telefoni K.Z. Kohus leiab, et puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes, kuivõrd need on kokkulangevad objektiivse tõendiga- turvakaamera salvestuse ja iseteeninduse andmetega telefoni kasutamise kohta. Kannatanu ja süüdistatavad on võõrad, vihavaen nende vahel puudub. Kannatanul puudub igasugune alus anda valeütlusi telefoni kadumise asjaolude kohta. Kohus rõhutab, et kannatanu ütlused on kooskõlas turvakaamera salvestusega. Seega leiab kohus, et kannatanu on andnud tõepäraseid ütlusi, tema ütlused on eluliselt usutavad ning kokkulangevad teiste tõenditega. See aga omakorda lükkab ümber süüdistatava ennastõigustavad ütlused selles osas, et telefoni tema võtnud ei ole. KarS § 199 lg 1 järgi on kvalifitseeritav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et K.Z käitumine on selle koosseisu järgi 6 1-13-8913 õigesti kvalifitseeritud. K.Z omastas tema jaoks võõra vallasasja, ega ole seda tagastanud, seega võttis ta selle ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuivõrd salvestistelt on näha O.Starosteno tegevus telefoni äravõtmisel, siis lähtub kohus tema tegevuse subjektiivse külje hindamisel sellest. Ilmselgelt on tegu toime pandud tahtlikult. K.Z näeb laual telefoni, peidab selle ja naaseb ning võtab telefoni ära. Sellise tegevusega on K.Z teo toime pannud kavatsetult. Nimelt KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Antud juhul naases K.Z ruumi, võttis telefoni ega ole seda tagastanud. Seega realiseeris ta teadlikult süüteokoosseisu. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel peab arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 mõistes. Kuriteo asjaoludest nähtuvalt koosseisulised raskendavad asjaolud puuduvad. Tekitatud on varaline kahju 133 euro suuruses summas. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusregistri andmete kohaselt on K.Z varem karistamata isik. Käesoleval juhul ta oma süüd ei tunnista, kuid tema süü on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. KarS § 199 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. Kohus leiab, et K.Z saab õiguskuulekale käitumisele suunata ka kergemaliigilise karistuse mõistmisega. K.Z on töökoht, seega ka sissetulek ning ta on võimeline kandma rahalist karistust. Vastavalt esitatud andmetele on K.Z keskmine päevasissetulek 3.60 eurot. Kohus võib mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. K.Z on varem karistamata isikuks, kelle käitumises puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning kooseisulised vastutust raskendavad asjaolud, varastatu maksumus on väike. Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust saab mõistetav rahaline karistus olla sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kuivõrd tegemist on K.Z sissetulekuga võrreldes suure summaga on põhjendatud mõistetud karistuse ajatamine kümnele kuule. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Süüdistataval on 7 1-13-8913 töökoht ja sissetulek. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kümne kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et tema sissetuleku, rahalise karistuse, kahju hüvitamise korral menetluskulude vabatahtlik täitmine on raskendatud. Menetluskulud koosnevad K.Z osutatud riigi õigusabiga seoses kaitsetasust, süüdimõistava II astme kuriteoga kaasnevast sundrahast ja toimikumaterjalide koopia tegemise kulust kaitsjale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.Z välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna 12 kuu jooksul: •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 168.- (sada kuuskümmend kaheksa) eurot •

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha 480.- (nelisada kaheksakümmend) eurot; •

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/ 8