← Eesti

4-13-4837/11

Obsah (4)§ 227§ 50§ 221§ 239

4-13-4837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4837 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistu

§ 227lg 2 sätestatud väärteo.

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 02.07.2013.a. väärteootsusega väärteoasjas 2373, 13, 003429 määratu I.J-ile

§ 227lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 22.07.2013.a. esitas I.J väärteomenetluse otsuse nr 2373, 13, 003429 peale Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada talle mõistetud karistus. Süüd tunnistab, on toime pannud

§ 227lg 2 sätestatud väärteo, kuid ei ole nõus talle määratud karistusega.

Töötab autojuhina ning töökohustuste täitmiseks vajab juhtimisõigust. Soovib juhtimisõiguse äravõtmise alusel rahatrahvi või karistusmäära vähendamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, ei nõustu kaebuses toodud taotlusega juhtimisõiguse asendamiseks rahatrahviga või selle aja vähendamisega. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud, rahatrahvid on tasumata. Leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on käesolevas asjas igati õigustatud ja proportsionaalne. Tõendid Kohus uuris järgmiseid tõendeid: liiklusjärelevalve mõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja Maksim Pekarski ütlused, Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused, karistusregistri väljavõte. Kohtuotsuse põhjendus 2 Kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud asjas kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 02.07.2013.a. väärteootsus väärteoasjas 2373, 13, 003429 muutmata. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piidest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud tunnistaja Maksim Pekarski ütlustega, mille kohaselt teostas ta liiklusjärelevalvet Harjumaal Kiili vallas Tln-Rapla-Türi mnt 8 km-l. Kontrollis rohelist värvi s/a Mercedes-Benz S 350 TD reg nr XXX, mis liikus Rapla suunas. Juht juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra, sõites kiirusega 104 +/- km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 70 km/h. Rikkumine leidis aset 08.06.2013 kell 00:

  1. Sõidukit juhtis I.J (ik XXX), juht tunnistas süüd; liiklusjärelevalve mõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt 08.06.2013 Kiili vallas teostas PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Maksim Pekarski riikliku järelevalve korras liikluskiiruse mõõtmist I.J-i (ik XXX) poolt juhitud mootorsõiduki suhtes, mis liikus Tallinn-Rapla-Türi mnt 8km suunaga Rapla poole. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR AS008354, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00215/04.12.
  2. Seadet testiti viimati 07.06.2013 kell 19:00 ning seade oli töökorras. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvad ka üksikasjalikud andmed kiirusmõõteseadme, kasutamise käigu ja tulemuste kohta ning mõõtmise tehiolude kirjelduse kohta. Seadme lugem 104 km/h, laiendmääramatus +/- 4 km/h. Ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 30 km/h; menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, mille kohaselt tunnistas süüd. Ei pannud tähele, et oli 70-ne märk. Seega on tunnistaja ütlustega, eelmärgitud protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle inkrimineeritava väärteo toimepanemine. Nähtuvalt maanteeameti liiklusregistri väljavõttest on menetlusalusel isikul olemas kehtiv juhtimisõigus.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest Kar

S § 481 lg 1 alusel ja

§ 227lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt 3 väärteokorras karistatud korduvalt: 06.07.2013.a.

§ 221

lg 1 alusel, 04.05.2013.a.

§ 239

lg 1 p 1, § 227 lg 2 alusel, 19.04.2013.a.

§ 227

lg 1 alusel, 02.01.2013.a.

§ 227

lg 1 alusel, 17.10.2012.a.

§ 227lg 1 alusel jne.

Kokku on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 28-l korral, tegemist on peamiselt liiklusalaste rikkumistega, korduvalt on karistatud

§ 227alusel.

Liiklusalaste väärtegude eest määratud kehtivate karistuste hulka arvestades asub kohus seisukohale, menetlusalune isik jätkab vaatamata eelnevatele karistustele süstemaatiliselt liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist. Rahatrahvid ei ole suunanud teda õiguskuulekusele. Liiklusnõuete rikkumine on muutumas menetlusalusele isikule omaseks ja süsteemseks käitumiseks. Ühtlasi nähtub karistusregistrist, et mõistetud rahatrahvid on tasumata. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist ning ohtlikud on need juhid, kes neid kohustusi täita ei soovi. Kõike eelnevat arvesse võttes on põhjendatud kohtuvälise menetleja loobumine kergema karistusliigi kohaldamisest ning kaebuse esitaja esile toodud põhjendused selle muutmiseks alust ei anna. Rahatrahv karistusliigina on menetlusaluse isiku suhtes end ammendanud ning kohaldada tuleb karistusliiki, mis seondub juhtimisõiguse äravõtmisega. Arvestades rikkumise suurust ja menetlusaluse isiku isikuandmeid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kohaldatud 4-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus arvestades kõiki süüteo toimepanemise asjaolusid ja isiku karistusregistri andmeid igati õiguspärane ning proportsionaalne. Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb V™S § 132 p 1 alusel jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Ingrid Kullerkann kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.