KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-6495 (10220132486566, 2402,13,001368)

§ 227

lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles G.R tunnistati süüdi

§ 227lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 144 eurot.

Menetlusalune isik G.R isikukood: xxx, elukoht xxx, töökoht xxx, e-mail: xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta G.R-i kaebus Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik S. M.i 01.10.2013 kiirmenetluse otsuse peale nr 10220132486566 väärteoasjas 2402,13,001368 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 10220132486566 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja G.R-ile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. 1 Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 01.10.2013 koostas PP Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik S. M. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2402,13,001368 G.R-i suhtes selle fakti kohta, et 01.10.2013 kell 16.01Kohtla vallas Ida-Viru maakonnas TallinnNarva mnt 151 km-l juhtis G.R mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 119 km/h +/-4 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h. Menetlusalune isik rikkus

§ 15lg 1 p 1 nõudeid.

G.R-i tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati G.R

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 144 eurot.

02.10.2013 esitas G.R Viru Maakohtule kaebuse tema suhtes 01.0.2013 kiirmenetluses tehtud otsuse peale. KAEBUS 02.10.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul vähendada Ida Prefektuuri 01.10.2013 otsusega määratud rahatrahvi summat. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd piirkiiruse ületamises, kuid tegi seda mitte spetsiaalselt vaid lühiajaliselt möödasõidu ajal. Möödasõitu tingis aeglasemalt sõitvast autost tema autole klaasi peale lennanud vesi ja muld, mis segasid tal normaalselt sõita. Kaebuse esitaja on seaduskuulekas ja vastutav autojuht 15 aastase sõidustaažiga. Omab ühte karistust piirkiiruse ületamise eest sellel suvel, kui hilines notari juurde kohtumisele mis oli seotud korteri müügiga. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,13,

1. Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja esitab seisukoha väärteoasjas nr 2402,13,001368 ning on nõus kirjaliku menetlusega. 01.10.2013 kell 16:01 Tallinn-Narva mnt. 151 km-l. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxx r/n xxx kiirusega 119+/-4 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses s.o. 144 EUR. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka rahatrahvi määramine eelpool nimetatud ulatuses. 2 Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:
2. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis.
3. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust möödasõitu sooritades, sellisel juhul suureneb oht liikluses kordades.
4. Menetlusalune isik tunnistas süüd.
5. Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul 1 kehtiv õigusrikkumine ning tegemist oli lubatud sõidukiiruse ületamisega. Väärteootsus jõustus 19.07.2013, seega ca 2,5 kuud enne käesoleva õigusrikkumise toimepanemist. Karistusena varasema õigusrikkumise toimepanemise eest määratud rahatrahv on tasutud, kuid see ei muutnud isiku käitumist liikluses. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebuses esitatud seisukohad ei ole piisavad, karistusena määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist lähtuvalt liikusid sõidukid, milles menetlusalune isik möödasõitu sooritas, kiirusega ~88 km/h. Seega puudus vajadus möödasõitu sooritada. Kui menetlusalust isikut häiris eessõitvate auto rataste alt õhku paisatud vesi, siis piisanuks pidada nõuetekohast pikivahet ning liiklemist häiriv asjaolu olnuks kõrvaldatud. Menetlusalune isik aga asus õigusrikkumist toime pannes segavat asjaolu kõrvaldama. Usaldusväärne ei ole ka menetlusaluse isiku väide, et ta ületas lubatud sõidukiirust kõigest 1 sekundi jooksul, kuna lubatud sõidukiirusest kuni politsei poolt tuvastatud kiiruseni ei ole võimalik jõuda 1 sekundi jooksul. Antud kiiruse ületamise eest, tuginedes Liiklusseaduse § 227 lg 2, on juhti võimalik karistada rahatrahvida kuni 100 trahviühikut s.o. 400 eurot või võrra juhtimisõigus kuni kuus kuud. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt on karistusena määratud rahatrahv tunduvalt alla keskmise maksimum määrast ja seda olukorras, kus menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab

§ 15

lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 18) millest nähtub, et 01.10.2013 kell 16.01 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva mnt 151 km-l teostati mootorsõiduki xxx reg. nr xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 antennid KC031279; KR009147, seadmele tehtud test 01.10.2013 kell 08.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati paremal teepeenral seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal vastassuunalisel teel, teel liikus mitu sõidukit, lähenes patrullautole, kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu. Kiirust mõõdeti 3 sekundi jooksul. Segavaid objekte ei esinenud. Möödasõidetavate autode kiirus oli ᷉ 88 km/h. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 119 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, laiendmääramatus +- 4 km/h, seega 3 ületamine on mitte vähem kui 25 km/h võrra. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud J. L.. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 18). Kohus tuvastas, et G.R-i poolt juhitud mootorsõiduk liikus Kohtla vallas Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt 151 km-l kiirusega 119 km/h +-4 km/h.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. G.R-i sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 119+-4 km/h, seega ületamine vähemalt 25 km/h võrra.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime

§ 227

lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. G.R tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on karistusena määratud rahatrahvi suurus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt 115 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik

-st nimelt § 15 lg 1 p 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS 01.10.2013 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega G.R tunnistati süüdi

§ 227lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 144 eurot.

Menetlusalune isik tunnistab tegu ja väljendab kahetsust. Palub kohtult kergemat karistust vähendades määratud rahatrahvi summat. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4

§ 227

lg 2 kohaselt karistatakse moot orsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. G.R on

§ 227

lg 2 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 36 trahviühiku ulatuses, s.o alla sanktsiooni keskmise määra ( keskmine määr on 50 trahviühikut ehk 200 eurot). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on G.R eelnevalt karistatud Põhja Prefektuuri 03.07.2013 otsusega

§ 227

lg 1 alusel lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis rahatrahviga 7 trahviühikut summas 28 eurot. Rahatrahv on tasutud. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu 17..06.2013 lahendis on korduvalt märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et G.R-ile kohtuvälise menetleja poolt

§ 227

lg 2 järgi määratud rahatrahv, mis jääb alla väärteo eest mõistetava karistusraami keskmise karistuse, on vastavuses isiku süüga. Isik ületas kiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra, sanktsioon näeb ette karistuse ületamise eest 21 kuni 40 km/h võrra, seega isiku süü on alla keskmise, järelikult karistuse määra valimine alla keskmise määra on igati põhjendatud ja karistuse veelgi kergendamiseks ei näe kohus ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust. Isik on varem samalaadse teo, kiiruse ületamise eest, karistatud. Miks tuleks rahatrahvi summat veelgi vähendada ei tulene väärteoasja materjalidest ega kaebuse sisust. Kergendav asjaolu, kahetsus, on arvesse võetud otsuse tegemisel. Isiku poolt liiklusõnnetustes mitteosalemine ja autojuhi pikaajaline staaž ei ole iseenesest asjaolud, mis annaksid aluse karistuse vähendamiseks. Rikkumisega loodud ohu taset on samuti arvestatud süü suuruse hindamisel ja karistuse määra valimisel. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv on piisav motiveerima G.R edaspidi hoiduma liiklust reguleerivate normide rikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEE™ED 5 G.R-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik S. M.i poolt tehtud 01.10.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220132486566 väärteoasjas nr 2402,13,001368 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 6