S § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga;
Tartu Maakohtu 13. mai 2009.
ja § 199 lg 2 p 7, 9 alusel 6kuulise vangistusega, millele liideti eelmiste kohtuotsuste järgi ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 9-kuuline vangistus; 4. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2011.
lg 2 p 9, § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S.L-i uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 70% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 81%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on S.L-i peamisteks riskifaktoriteks alkoholi tarvitamine, suhtlemine negatiivset mõju omavate isikutega ning tööga mittehõivatus ja stabiilse sissetuleku puudumine. Samuti on oluline roll süüdimõistetu enda soovil elada seadusekuulekalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad S.L soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vabaduses soovib ta otsida endale töökoha ning 6 kuu möödudes kriminaalhoolduse algusest on tal võimalik minna ka Soome venna juurde tööle. Süüdimõistetu leiab, et vangistuses temale määratud distsiplinaarkaristused ei ole täielikult õigustatud. Varasemalt on ta kriminaalhoolduses käinud korralikult, kuid nüüd on tal lisaks olemas ka motivatsioon oma elu muutmiseks. Süüdimõistetu sõnul on ta vanglas avaldanud oma narkosõltuvuse kohta valeinformatsiooni, et saada teise hoonesse, kus on paremad elutingimused ning tegelikult tal sõltuvust ei ole. Prokurör leidis kohtuistungil, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on kuriteo toime pannud katseajal ja rikkunud ka vanglas sisekorda, seega on keheldav, kas ta suudaks järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Samuti on maandamata riskid seoses alkoholi tarvitamisega. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 2 Käesolevaks ajaks on S.L ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.L-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähisuhete olemasolu. Samas aga nähtub materjalidest, et varasemalt on süüdimõistetu lähisuhted tema käitumise tõttu ka kohati konfliktsed olnud, mistõttu ei pruugi nende positiivne mõju süüdimõistetu vabanemisel veel piisavalt tagatud olla. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning käesolevalt kannab ta teist reaalset vangistust. Varasemalt on süüdimõistetu olnud kriminaalhooldusele allutatuna ka katseajal, kuid ei ole suutnud nõuetekohaselt täita sellega kaasnevaid tingimusi. Ka käesoleva karistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime pandud katseajal. Vangistusest on süüdimõistetul viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses, tuues seejuures sellele ka ennastõigustavaid selgitusi. Seega ei ole S.L ei peale varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et on motiveeritud oma elu muutma, nähtub vangla iseloomustusest, et ta oma ise vestlusel tunnistanud, et soovib küll loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid vajadusel lahendaks ka edaspidiselt probleeme samamoodi, nagu varasemaltki. Kuna mitmed kuriteod on süüdimõistetu toime pannud vägivalda kasutades ning on ka ise tunnistanud, et tal esineb probleeme oma emotsioonide kontrollimisega ja sagedaste vihapursetega, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole, arvestades nii süüdimõistetu varasemat kui ka vangistuse aegset käitumist ja hoiakuid. Peamiseks kuritegude riskitegurisk tuleb süüdimõistetu puhul lisaks käitumisprobleemidele lugeda ka alkoholi tarvitamist. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes ning lisaks on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel ka väärteokorras. Süüdimõistetu ise on tunnistanud oma probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning on väidetavalt vabaduses kaks korda sellega seoses ka ravil käinud, kuid ravi on pooleli jäänud. Materjalide kohaselt on süüdimõistetu tarvitanud mitmeid aastaid ka kanepit, kuid kohtuistungil väitis ta, et valetas seda vaid seetõttu, et saada vangistuses paremaid elutingimusi. Kohus leiab, et eeltoodu viitab süüdimõistetu manipuleerivale käitumisstiilile, mistõttu on alust kahelda, kas ta ka tegelikult oma varasemast probleemkäitumisest ja selle põhjustest aru on saanud ning on motiveeritud oma elu muutma või on vastavad lubadused antud vaid soovist ennast paremas valguses näidata. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime ka varavastaseid süütegusid ja käesoleval ajal vabanemisel ei ole talle tagatud kindlat töökohta ning selle leidmine võib varasemate ametlike töökogemuste ja hariduse puudulikkuse tõttu ka raskendatud olla, siis tuleb uue kuriteo riskifaktoriks lugeda ka tema vabastamise järgset majanduslikku olukorda. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et soovib endale koheselt tööd otsima hakata ja hiljem saaks ka venna juurde Soome tööle asuda, siis ei anna nimetatud asjaolud kohtu hinnangul siiski piisavat kindlust, et välistada majanduslikust olukorrast tulenevat riskitegurit või seda vajalikul määral maandada. Samuti tuleb riskitegurina arvestada süüdimõistetu võimaliku mõjutatavusega teiste 3 isikute poolt, arvestades seda, et tema tutvusringkond koosnes varasemalt suuresti just kriminaalse taustaga isikutest, kellega ta on koos toime pannud ka kuritegusid. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, on pannud katseajal toime uue kuriteo ning ka vangistuses korduvalt rikkunud sealset sisekorda, on kohtul alust kahelda, kas selline isik suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et S.L-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.