KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.12.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-7852 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks L.M sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 19.11.2009 ja lõpp 19.03.2014 Jätta L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt L.M-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. kriminaalasjaga tutvumine 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €). Välja mõista L.M-ilt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 23.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.03.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.5, 9 ja §266 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 3 kuud 28 päeva alates 19.11.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxx, osaleb riigikeele kursustel ja on hõivatud vangla majandustöödel. Materiaalne olukord kinnipeetava perekonnas on ebastabiilne ja raske. Kinnipeetaval on suurel hulgal tasumata võlanõudeid. Kinnipeetava sotsiaalne võrgustik on nõrk. Kinnipeetava ema on surnud, isaga toimuvad tihti konfliktid. Isa on 2 korda kriminaalkorras karistatud ja olnud 4 aastat vanglas. Kinnipeetava suhe perekonnaga on jahe, kirjavahetus vähene, kokkusaamistel käib vaid vanem vend. Kinnipeetava isa tarvitab alkoholi. Kui tekivad peresisesed lahkhelid, võib kinnipeetav panna toime uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetava tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav võib vabanedes hakata tarvitama alkoholi, kui satub endiste sõprade seltsi. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav, alkoholijoobes kaotab kergesti kontrolli ja võib muutuda agressiivseks. Enne vangistust süstis kinnipeetav kord päevas amfetamiini ja 2 korda nädalas heroiini. Kinnipeetava enesehinnang on madal, on olnud arvel psühhiaatri juures ja ravil psühhiaatriaosakonnas, tal on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetava analüüsioskus on nõrk, probleemide äratundmisvõime madal, tegutseb pigem impulsiivselt, tal on probleeme tahtejõuga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 78%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustik koosneb isast ja vennast, ema on surnud. Kinnipeetava isa ja vend on kriminaalkorras karistatud, kinnipeetava suhtlusringkonnas on samuti kriminaalkorras karistatud isikuid. Vastavalt kinnipeetava isa ütlustele on tal pojaga head suhted, suheldakse kirja teel. Kinnipeetava isa on nõus poja elama asumisega temale kuuluvasse korterisse. Tegu on 2-toalise mugavustega korteriga, kus isa elab üksinda ja võlgnevusi ei ole. Kinnipeetav on 7 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat allutatud käitumiskontrollile ja määratud üldkasulikku tööd. Kinnipeetav on katseajal toime pannud uued kuriteod ning rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetava isa sõnade kohaselt on kinnipeetava viinud kuritegudeni sõprade negatiivne mõju ja narkootikumide tarvitamine. Maakohtu istung Kinnipeetav L.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et tarvitas varem narkootikume, kuid on nüüd hoopis teine inimene, tema isa on haige ja vajab abi, tasumata rahalisi kohustusi on tal umbes 7000 €. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga põhjendatud ja palus see rahuldada. leidis maakohtu istungil, et taotlus on Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vangistuses viibib teist korda. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust, mida on kanda jäänud veel 1 aasta 3 kuud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega tingimisi ja määratud katseaeg. Uued kuriteod on ta toime pannud kehtival katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on käesoleval ajal vähemalt
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama isa juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja Viru Vangla iseloomustusest, on nii kinnipeetava isa kui vend kriminaalkorras karistatud, isaga on kinnipeetava suhted jahedad ja konfliktsed. Seega on olemas suur oht, et peresiseste probleemide tekkimisel võib kinnipeetav panna toime uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on mõjutatav, kes võib vabanemise korral endiste sõpradega taas hakata kuritarvitama alkoholi ja narkootikume. Ka kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise loeb maakohus siinkohal positiivseks, kuid leiab, et programmis omandatu kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vanglas. Kinnipeetavale koostatud individuaalses täitmiskavas on ette nähtud kinnipeetava osalemine xxx tugigrupi töös ning sotsiaalprogrammide Õige hetk ja Sotsiaalsete oskuste treening läbimine. Maakohus peab nende tegevuste läbimist enne vabanemist oluliseks ja leiab, et 3 nende läbimine ning tulemuste kriminaalhooldusel. efektiivsus on suurem vangistuses kui Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava mittevabastamisega mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4