← Eesti

1-13-3105/6

Obsah (5)§ 263§ 121§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mail 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-3105 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtu

kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav L.D § 121 järgi elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord06.09.2011. a. Tartu Maakohtu otsusega

§ 263

p 1 järgi 4 kuu 4 päeva vangistusega tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 22.05.2012. a Kaitsja advokaat Ivo Kütt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.D

§ 121

järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele, kui L.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi ning järgmisi kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata L.D-le

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustus heastada K.P.

kuriteoga tekitatud kahju 458 (nelisada viiskümmend kaheksa) eurot 18 senti 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata L.D-le

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista L.D-lt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 127 lg 1 alusel 458 (nelisada viiskümmend kaheksa) eurot 18 senti K.P. (arvelduskonto nr XXX SEB Pank) kasuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja toimikust koopia valmistamise kulu 45 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et L.D on õigus menetluskulud 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja 45 senti tasuda ositi 6 (kuus) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel

  1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
  2. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu L.D süüdistatakse

§ 121järgi selles, et tema 07.04.2012.

a kella 19 paiku Tartu maakonnas Kambja vallas Vana-Kuuste külas Reola Raudteejaam 4 asuva elumaja juures oleval aiamaal haaras kahe käega talle selja pööranud K.P. kõhu piirkonnast ja viskas seejärel K.P. üle enda õla maha pikali. Maha viskamise tagajärjel tundis K.P. paremas käes tugevat valu. Oma tegevusega pani L.D toime K.P. kehalise väärkohtlemise, põhjustades K.P. füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: parema küünarliigese põrutuse ja paremal kodarluu pea nihketa segmentaarmurru. Tsiviilhagi on esitatud K.P. poolt summas 458.18 eurot (tl 72). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava L.D-le karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 2 p 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju, 458.18 eurot K.P kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kandes selle K.P. pangakontole nr XXX SEB pangas.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 75

lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja täitma kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.D süüdi tunnistada

§ 121järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu K.P. on esitanud tsiviilhagi kaotatud töötasu osas, mida haigekassa ei hüvitanud, s.o summas 458.18 eurot. L.D tekitas K.P. kehavigastused, mille tõttu viimane ei saanud 2 kuud tööl käia. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 3 Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 127 lg 1 alusel, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline kahju on ka saamata jäänud tulu, see on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (VÕS § 128 lg 2, 4). III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kriminaalmenetluse kuluks on kaitsjale toimiku koopia valmistamise kulu 0.45 eurot (tl 75), samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 6 kuu jooksul. Kohus leiab, et L.D taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Ta ei tööta. Arvestades tema vähest haridust, on tal raskusi töökoha leidmisega. Ingeri Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.