xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel xxx karistatud - Lääne-Viru Maakohtu 07.12.2000 otsusega KrK §203 lg.1 ja §17 lg.6 - §141 lg.2 p.1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat - Ida-Viru Maakohtu 15.11.2001 otsusega KrK §17 lg.6 - §139 lg.1 järgi rahatrahviga 410 EEK - Lääne-Viru Maakohtu 28.12.2004 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 3 aastat 3 kuud - Ida-Viru Maakohtu 21.03.2005 otsusega KarS §424 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat koos lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega tähtajaga 1 aasta Tõkend – elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg,1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: 1 Süüdi tunnistada K.V
Süüdi tunnistada K.V
järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg.1 alusel mõista K.V-le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 7 (seitse) kuud jäetakse K.V suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud.
lg.1 p.1 – 5 alusel on K.V katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata K.V katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
alusel hakkab katseaeg kulgema K.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. alates käesoleva keeld – jätta Välja mõista K.V-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 117 (ükssada seitseteist) eurot 60 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 307 (kolmsada seitse) eurot 20 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 90 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb K.V tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. 2 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 03.07.2013. Süüdistused K.V on kohtu alla antud ja teda süüdist atakse selles, et ta lükkas Kxxx xxx seejärel peksis teda jalgadega külje, õle, pea ja näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – ekspertiisiakti kohaselt verevalumid ja marrastused näole, verevalumi vasakule rangluupealsesse piirkonda, pea pehmete kudede turse ning täiendava patsiendikaardi kohaselt rangluu murru, verevalumid vasakule poole alalõual ja vasaku rindkere poolele. Kui A xxx Pxxx püüdis takistada Kxxx Rxxx peksmist, lükkas K.V ka Axxx Pxxx põrandale pikale ning lõi teda korduvalt jalaga näo piirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi. Sellega pani K.V toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja peksmise, s.o. KarS §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.V on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta hoidub lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale Viru Maakohtu 28.01.2009 otsusega väljamõistetud igakuise elatise 2175 EEK maksmisest oma alaealisele lapsele K.V Pxxx (xxx). Elatise võlg seisuga 28.02.2013 on 6690,28 €. Sellega, hoidudes lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani K.V toime KarS §169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav K.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina sõlmisid 28.05.2013 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS §169 järgi karistuseks 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks nõuab prokurör süüdistatavale 7 kuud vangistust, mis tuleb KarS §74 lg.1, 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud koos KarS §175 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. 3 Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus K.V KarS §121 ja §169 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav K.V jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. K.V-le on esitatud süüdistus selles, et ta lõi korduvalt jalgadega Kxxx Rxxx ja Axxx Pxxx. Isiku 13.02.2009 ekspertiisiaktist nr.15 nähtub, et Kxxx Rxxx esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised vigastused: verevalumid ja marrastused näol, verevalum vasakul rangluupealses piirkonnas, pea pehmete kudede turse, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel võimalik, et määruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel ning tunnistuse kohaselt. Need vigastused ei põhjustanud eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui 4 nädalat (5-6 päeva) (I kd, lk-d 13-16). xxx kiirabikaardist nähtub, et Kxxx Rxxx anamneesiks oli peksmine erinevate vigastustega (I kd, lk 17). xxx erakorralise meditsiini xxx nähtub, et Kaja Reimundit oli pekstud 2 päeva tagasi, ta oli saanud lööke vastu rindkeret ja alalõuga ning tal tuvastati vasaku rangluu murd ja verevalumid vasakpoolselt alalõual ja vasakul rindkere peal (I kd, lk 20). Kannatanu Kxxx Rxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et K.V haaras kannatanust kinni ja tõukas tuppa põrandale pikali. Kannatanu kukkus põrandale külili ning K.V peksis teda jalgadega külje ja õla piirkonda, näkku ja pähe. K.V olid peksmise ajal jalas tossud ja kannatanu tundis meeletut valu (I kd, lk-d 2-3). Kannatanu Axxx Pxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et K.V tungis ilma mingi põhjuseta kallale Kxxx Rxxx, vedas ta teise tuppa ja peksis jalgadega. Kannatanu Axxx Pxxx läks vahele, kuid K.V haaras temast kinni, lükkas põrandale pikale ja lõi vähemalt 3 korda jalaga näkku. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et K.V tuleb KarS §121 järgi süüdi tunnistada. 4 Kannatanu Rxxx Pxxx (Vxx) ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx mõistis kohus K.V-lt kannatanu kasuks välja elatise nende ühise poja K.V põllu ülalpidamiseks 2175 EEK kuus alates jaanuarist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuni käesoleva ajani ei ole K.V raha maksnud (II kd, lk-d 3-4). Sünnitunnistuse ärakirjast xxx sündinud K.V Pxxx isa on K.V (II kd, lk 5). Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani abi Indrek Virumäe 03.12.2009 vastusest nr.76/084 järelepärimisele nähtub, et Viru Maakohtu 03.03.2009 otsuse nr.2-09-3466 alusel on K.V elatise võlg seisuga 01.09.2009 15 505 EEK ja võlgnik ei ole nõuet vabatahtlikult täitma asunud (II kd, lk 7). Viru Maakohtu 03.03.2009 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr.2-09-3466 nähtub, et K.V-lt on välja mõistetud elatis Rxxx Pxxx kasuks lapse igakuise elatusrahana alates 28.01.2009 summas 2175 EEK kuni poja K.V Pxxx täisealisuseni 02.06.2021 või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (II kd, lk-d 12-13). Rxxx Vilxxx 28.02.2013 hagiavalduse kohaselt on K.V elatise võlg seisuga 01.02.2013 summas 6690,28 € (II kd, lk 37). Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et K.V tuleb KarS §169 järgi süüdi tunnistada. KarS §121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS §169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud, ta ei tööta ja mingit regulaarset legaalset sissetulekut ei oma. Rahalise karistuse mõistmisel satuks alaealine laps veelgi halvemasse materiaalsesse olukorda. Maakohus arvestab siinkohal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid ning elatise võlgnevuse summat. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse määraga – vangistus 7 kuud, mis tuleb jätta täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. Karistuse liigi ja suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetsete kuritegude raskust, nende toimepanemise asjaolusid ja raskust ning süüdistatava isikut. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu. alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud Eeltoodu alusel kuuluvad K.V-lt väljamõistmisele sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu kohtueelses menetluses ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. 5 Süüdistatav K.V kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 05.04.2013 prokuröri abi Kristiina Erte, süüdistatav K.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.