← Eesti

1-13-10139/6

1-13-10139 -* KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2013.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-10139(13250102192) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Kantuks lugeda kahtlustavana kinnipidamise aeg 02.-04.11.2013, s.o. 3 (kolm) päeva. Kanda jääb 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui D.B ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; Lk 1 / 1 1-13-10139 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates 19.11.2013.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Arvata menetluskuludeks sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 120.96 €. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista D.B-lt riigituludesse menetluskulud 300 €, menetluskulud summas 300.96 € jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „D.B 1-13-10139 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Lk 2 / 2 1-13-10139 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D.B 02.11.2013 kella 12.18 ajal xxxx xxxxx xxxxx tn xxx kaupluse xxxxx xxxxxxxxx müügisaalis D.B, isikuna, keda on pisivarguste eest väärteoasjades karistatud Lääne prefektuuri 10.09.2013 ja 06.10.2013 otsustega KarS § 218 lg 1 järgi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 karbi (28 tk) kohvijooki „Nescafe 3 in 1“ väärtusega kokku 5.88 eurot ja möödus kaupluse kassast kauba eest tasumata. Kassa läbimise järel peeti D.B kaupluse töötaja poolt kinni, kaup tagastatud kauplusele. Oma tegevusega alustas D.B vahetult võõra vallasasja süstemaatilist äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega pani toime KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada D.B KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 kuud vangistust.

Kantuks lugeda kahtlustavana kinnipidamise aeg 02.04.11.2013, s.o. 3 päeva. Kanda jääb 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui D.B ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Lk 3 / 3 1-13-10139 Tõkend. Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja tasu riigi õigusabile. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu on invaliidsuspensionär. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas 300.96 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult, tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 300 €. Anu Tammeniit kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.