KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-8350 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

§ 76lg 4 alusel määrata P.M-ile katseaeg kestusega üks

§ 78

p 2 alusel hakata P.M-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata P.M katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse (asukohaga Võru linn Jüri 19A) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada P.M-i katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata P.M-ile katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele ühe

§ 209

lg 2 p 3, § 345, § 263 p 1, 4 ja § 257 järgi ning liitkaristuseks mõisteti üks aasta üks kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust P.M-ile Tartu Maakohtu 29.

novembri 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

alusel arvati mõistetud karistusaja hulka P.M-i eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti

1. veebruar
2. a. Kohtuotsus jõustus
3. jaanuaril
4. a. P.M-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
5. detsembril
6. a. P.M-i on varem kriminaalkorras karistatud:
7. Tartu Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega

§ 121järgi rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 eesti krooni; 2.

Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega

§ 121

järgi 4-kuulise vangistusega

§ 74alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; 3.

Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega

§ 263

p 1 järgi 9-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 27 päeva vangistust

§ 74alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga.

P.M-i on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on P.M-i uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2 Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma vanemate juures, toetavad lähisuhted ja garanteeritud töökoht. Samuti on lähedased valmis tema vajadusel materiaalselt toetama. Süüdimõistetu lähedaste sõnul on tema kuritegelikku käitumist mõjutanud kuritegelikule teele kalduvatest isikutest koosnev tutvusringkond. Varasemalt on süüdimõistetu kriminaalhoolduse kontrollnõudeid täitnud kohusetundlikult ning olnud viisakas ja koostööaldis. Kohtumenetluse poolte seisukohad P.M kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses viibimisest omad järeldused teinud ning soovib edaspidiselt elada seadusekuulekalt. Süüdimõistetu mõistab, et kuriteod on toime pandud alkoholi mõju all, on nõus võtma katseajaks alkoholi mittetarvitamise kohustuse ja üritab ka edaspidiselt alkoholist hoiduda või seda vähemalt piirata. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et tegemist on süüdimõistetu esimese reaalse vangistusega ja vanglas on ta käitunud korrektselt. On alust arvata, et vangistus on teda mõjutanud, ta on vabaduses nõus alkoholist hoiduma ning soovib koheselt ka tööle asuda. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha P.M-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et P.M-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on P.M ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on P.M-i korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust mitme teise astme kuriteo eest. Osaliselt on süüdimõistetu kuriteod toime pandud ka katseajal. Käesolevast vangistusest on süüdimõistetul kandmata veidi enam kui 8 kuud vangistust. Arvestades seda, et nii käesoleva vangistuse aluseks olevate kuritegude kui ka varasemate kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu kasutanud vägivalda, tuleb kohtunikul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas karistus on oma eesmärgi täitnud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Antud juhul on kohtunikul selline veendumus tekkinud. On piisav alus arvata, et esmane reaalne vanglakaristus on süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täinud ning ta on motiveeritud oma käitumist edaspidiselt muutma ja elama seadusekuulekalt. Samuti toetavad süüdimõistetu vabastamist tema vabanemisejärgsed elutingimused. Süüdimõistetul on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik. Vangistuses on ta käitunud korrektselt ega ole pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist. Süüdimõistetu on ise avaldanud soovi sotsiaalabiprogrammide läbimiseks ning osaleb enda soovil psühholoogilistel nõustamistel oma käitumise analüüsimiseks ja korrigeerimiseks, et elada edaspidiselt seadusekuulekat elu. 3 Süüdimõistetu poolt kuritegude toimepanemist on suuresti soodustanud alkoholi tarvitamine, mis põhjustas ka vägivaldset käitumist. Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Samuti soovib ta hakata looma oma peret ning asuda tööle, mis aitab kindlustada ka probleemkäitumisest hoidumist, kuna varasematel tööga hõivatuse perioodidel ei ole tal probleeme esinenud. Tööle asumisel soovib ta hakata ka oma rahalisi kohustusi tasuma. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et P.M-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et tal oleks vabanemisel olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti peab kohtus vajalikuks, et süüdimõistetu osaleks probleemkäitumisega tegelemist toetavates sotsiaalabiprogrammides, mida kriminaalhooldaja tema jaoks vajalikuks peab. Arvestades seda, et süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav, siis on vajalik määrata talle ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Kuigi süüdimõistetule on vabaduses garanteeritud töökoht, peab kohus siiski vajalikuks talle ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada tema majanduslik stabiilsus ning maandada tööga hõivatuse läbi kuriteoriske. Peet Teidearu Kohtunik 4