4-13-844/2

4-13-844 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruaril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-844 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi H.S väärteoasi väärteoprotokolli AB 1310649 - 14.02.2013.a alusel liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik (isikukood xxx, EV kodanik, H.S elukoht xxx; töötu) kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu; menetlusalune isik H.S Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 11 (üksteist päeva. Aresti kandmise aja algust lugeda H.S kinnipidamisest, s.o alates 14.veebruarist 2013.a kell 12.44. ) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna poolt on 14.02.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1310649 selle kohta, et H.S 14.02.2013.a kell 12:44 ajal Tallinnas, J.Sütiste tee 1 juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. H.S rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks kohtu koosseisu. Kohus selgitas menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, H.S selgitas, et soovi kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik H.S kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et H.S tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 13 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollis tooduga; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. H.S-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada H.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et H.S ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. H.S ei tööta ametlikult, temale varasemalt liikluseeskirjade rikkumiste eest mõistetud rahatrahvid on tasumata, seega ei ole tema karistamine rahalise karistusega mõistlik. Karistuse mõistmisel H.S-ile peab arvestama karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Isikul ei ole juhtimisõigust, sellest hoolimata sõidab autoga, paneb toime liiklusrikkumisi. Samas on oluline märkida, et H.S on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest, viimati on H.S liiklusalaste väärtegude eest karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.juuli 2012.a otsusega, millega talle mõisteti karistuseks arest 9 päeva, See on kantud. Varasemalt mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seega on kohtu arvates riik ammendanud H.S-ile liiklusalaste väärtegude eest karistuste mõistmisel alternatiivsed karistusviisid, ei rahatrahv, ega ka aresti kandmine ei ole suutnud mõjutada H.S hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest, seega tuleb talle mõista karistuseks arest. Käesoleva väärteo eest aresti määramisel leiab kohus, et see peab olema sanktsiooni keskmisest väiksem, kuna isik kahetseb, mida kohus hindab vastutust kergendava asjaoluna. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/