lg 3 alusel käitumiskontrolli ajaks
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul, alates päevast mil isik sai käeolevast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. T.O on Pärnu Maakohtu 14.10.2011.a. kohtuotsusega süüdi tunnistatud kuriteos
ja § 266 lg 1 järgi ja mõistetud lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva.
§-de 74, 75 alusel otsustas kohus jätta T.O-le mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui T.O kahe
lg 2 sätestatule, pikendada katseae ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 2. 7.02.2013.a. esitas Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametnik Maie Kasemaa maakohtule T.O suhtes erakorralise ettekande. Vastavalt ettekandele T.O on Pärnu MK 14.10.2011 a otsusega 1-11-11172 süüdi mõistetud
ja
Kuriteo pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes olles, alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev vägivaldne käitumine on jätkuvalt uue kuriteo peamised riskitegurid. Kriminaalhooldusalune ei ole olnud valmis oma joomiskäitumist muutma, ta on vestlustele korduvalt tulnud alkoholi tarvitanult ja alkoholijoobes olles on väidetavalt jätkanud kannatanu, X I-i, ähvardamist. 04.02.2013 a pöördus X I kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja esitas avalduse., milles teatas, et alkoholi tarvitanult häirib T.O jätkuvalt tema igapäevaelu, saadab ähvardavaid sõnumeid, milles ähvardab nii kannatanut kui tema last. 21.03.2012 a teatas xxx kriminaalhooldusametnikule, et T.O oli alkoholijoobes ja ähvardas nii xxx kui xxx töötajaid. 31.01.2012 a tuli kriminaalhooldusalune järjekordselt vestlusele alkoholi tarvitanult. Kriminaalhooldusametnikule antud seletuskirjas tunnistas T.O alkoholi tarvitamist ja avaldas soovi, et talle määrataks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. T.O tunnistab ise suutmatust alkoholi tarvitamist kontrollida ega eita vestlustele tulekut alkoholi tarvitanult. Kriminaalhooldusametnikule 31.01.2013 a antud seletuses lisas kriminaalhooldusalune kirjaliku nõusoleku endale lisakohustuse määramiseks. Kriminaalhooldusaluse sõnul ei ole ta X I-it ega ka viimase last ähvardanud, süüdimõistetu sõnul suhtlevat ta kannatanuga igapäevaselt. Katseajal ei ole T.O oma joomiskäitumist muutnud. Kriminaalhooldusalune ei oma töökohta ega ole pidanud vajalikuks registreeruda ka Eesti Töötukassas töötuna. Lühiajaliselt on kriminaalhooldusalune töötanud juhutöödel. Võib oletada, et alkoholi liigtarvitamine on vähendanud kriminaalhooldusaluse võimalusi tööd leida ja põhjustanud ka töösuhete lõppemist. T.O tunnistab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske ja enda suutmatust alkoholi tarvitanult emotsioone kontrollida. Katseajal läbis kriminaalhooldusalune sotsiaalabiprogrammi " Eluviisitreening" , kuid vähesest enesedistsipliinist tingituna on toimunud tagasilangus. Võõrutusravist kriminaalhooldusalune keeldub. Oma suhtlusringkonda ei ole T.O muutnud, tema sõbrad on sarnaste hoiakute ja joomiskäitumisega kriminaalkorras karistatud isikud. Alkoholiprobleemi lahendamise võimalusena näeb T.O endale alkoholi tarvitamise keelu määramist. Kaine eluviis aitab oletatavasti kaasa ka kriminaalhooldusaluse suutlikkusele oma emotsioone kontrollida. 31.01.2013 a toimunud vestluses tunnistas T.O oma 2
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
Kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale
Asja materjalidest nähtuvalt on T.O suhtes erakorralise ettekande esitamise põhjuseks asjaolu, et T.O ei suuda alkoholi tarvitamist kontrollida. Alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev vägivaldne käitumine on jätkuvalt tema puhul uue kuriteo peamised riskitegurid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu suutmatust alkoholi tarvitanult oma käitumist kontrollida, peab kohus põhjendatuks määrata T.O-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja antud hinnangu kohaselt muutub kriminaalhooldusalune T.O alkoholijoobes olles agressiivseks ja võib käituda tagajärgedega arvestamata. Võõrutusraviga ei ole T.O nõustunud, läbitud sotsiaalabiprogramm ei ole andnud oodatud tulemusi. T.O edasine õiguskuulekas käitumine sõltub tema suutlikkusest alkoholi mitte tarvitada. Süüdimõistetu on lisakohustuse määramiseks esitanud kirjaliku nõusoleku. Reena Undrest kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.