lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista R.M-ilt menetluskuluna sundraha 100 (ükssada) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda.
lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et R.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt
15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon: R.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, ajavahemikul 03.07.2012 kuni 04.07.2012 kell 10.00 tungis ebaseaduslikult sisse valdaja tahte vastaselt laudadega kinni löödud ukse lahtikangutamise teel Tartu linnas XXX asuvasse ja U.M. kuuluvasse majja. R.M pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. 2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga kaasnenud lõhkumisega tekitas R.M kannatanu U.M. 200 eurot varalist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 200 eurot kuriteoga kaasnenud lõhkumisega seotud varalise kahju hüvitamiseks. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli
§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.M süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et R.M on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine 3 ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades R.M tervislikku ja varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid (80% töövõimetu, sissetulekuks on vaid invaliidsuspension), on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud valdavas osas riigi kanda ja anda
lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.