järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.V
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 4.70 eurot), s.o 470 (nelisada seitsekümmend) eurot.
– 03.11.2012.a. s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 94 päevamäära ulatuses s.o 441.80 (nelisada nelikümmend üks eurot ja 80 senti). Kohaldades
lg 1, 3 sätteid määrata rahaline karistus tasumisele ositi 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub igakuiselt tasumisele mitte vähem kui 73.63 (seitsekümmend kolm eurot ja 63 senti). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „B.V, 1-13-954, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta B.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.V kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. B.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista B.V-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot. - tasu kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „B.V 1 – 13 – 954, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU B.V süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.11.2012.a. kella 16.30 ajal Kuuse tänaval Laagri alevikus Harjumaal mootorsõidukit Volvo registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0.83 mg/l). B.V rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes 2 funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega pani B.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
Vastavalt kokkuleppele nõuab ringkonnaprokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist rahalise karistusega 100 /sada/ päevamäära (4.70 eurot) s.o 470 /nelisada seitsekümmend/ eurot.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 02.11.12 – 03.11.12 s.o 2 päeva (6 päevamäära). Seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 94 /üheksakümmend neli/ päevamäära s.o 441.80 eurot, mis tuleb tasuda
lg 1 ja 3 alusel 6 /kuue/ kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. B.V nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, ringkonnaprokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava B.V selgituse, kaitsja ja ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.V on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb B.V temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab B.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 kohaselt on antud juhul menetluskulu kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.V esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et B.V-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 6 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.