← Eesti

4-12-2942/15

Obsah (4)§ 23§ 20§ 17§ 231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2013.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-2942 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoa

) § 23 1 lg 1 alusel selle eest, et nemad 09.01.2012 a. panid Pärnu maakonnas Pärnu jõel Tindi saarte piirkonnas toime kalapüügi kasutades selleks ebaseaduslikku elektripüügivahendit. Kalapüügiga saadi saagina kaks haugi.

§ 23

1 lg 1 koosseis näeb ette vastutuse keelatud vahenditega, sealhulgas ka elektripüügivahenditega kalapüügi eest. Hindamaks Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt kohaldatud väärteootsuste õiguspärasust, tuleb kohtul hinnata, kas R.Froš ja T.E püüdsid 09.01.2012 a. Pärnu maakonnas Pärnu jõel Tammiste küla ja nn. Tindi saarte lähistel kala. Kui nende poolt kalapüük toimus, siis kas selleks kasutati keelatud, antud juhul elektripüügivahendit. Väärteoasja kohtulikul uurimisel eitasid kaebajad ebaseaduslikku kalapüüki ning panid kahtluse alla Keskkonnainspektsiooni inspektorite avaldatu. Samas nad aga tunnistasid, et käisid 09.01.2012 a. paadiga Pärnu jõel kala püüdmas püüdes kala spinninguga, kuid kala ei saanud. Seega puudub käesolevas väärteoasjas vaidlus selles osas, kas kaebajad 09.01.2012 a. Pärnu jõel kala püüdsid, kuna nad on seda ka ise tunnistanud. Samas on kaebajad eitanud kala püüdmist elektrilist püügivahendit kasutades. Kaebajate seisukohad on vastuolus asja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate Hans Sibritsa, Andres Kutsari ja Jaanus Põldma, samuti kohtuvälise menetleja Enn Keemani ütluste ning seisukohtadega. Kuna tegemist on nn. sõna-sõna vastu olukorraga, tuleb kohtul hinnata kelle ütlusi ning seisukohti lugeda tõepärasemateks ning kelle poolt avaldatu haakub muude väärteoasjas kogutud tõendite ning tuvastatud faktiliste asjaoludega. -Väärteoasja kohtulikul arutamisel andsid tunnistajatena ütlusi sündmuskohal viibinud Keskkonnainspektsiooni inspektorid Hans Sibrits, Andres Kutsar ja Jaanus Põldma. Nende ütluste kohaselt teatati Ants Sibritsa telefonile, et Pärnu jõel, Tammiste küla juures, laevavraki ehk nn. Tundi saarte piirkonnas toimub elektripüügivahendiga kalapüük, mille peale sõitsid inspektorid viivitamatult sündmuskohale. Telefonikõne kinnitusena nägid sündmuskohale saabunud inspektorid A.Kutsar ja J.Põldma jõel sinist värvi paati ning selles kahte meest. Ühe mehe käes nägi A.Kutsar juhtmega kahva, mis viitas sellele, et kasutati elektrilist kalapüügiaparaati. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et antud isikuks oli T.E. Oodanud meeste randumist, läksid H.Sibrits ja J.Põldma neile kaldale vastu, A.Kutsar aga läks kontrollima kaldale jäetud paati, kus ta avastas kummist käepidemega haamri ning kummikindad. Seejärel, kui A.Kutsar oli läinud jõekallast mööda üles, nägi ta, et seal asuva elamu grillmaja nurga juures sinna maha pandud paadimootorit ja kotti, koeraaedikus oli aga elektriline kalapüügivahend – kahv koos aku ja elektriagregaadiga. Kuna isikud, kes kalapüügilt kaldale tulid, keeldusid Keskkonnainspektsiooni inspektoritega vestlemast ning läksid majja, kutsuti asjaolude kindlakstegemiseks kohale politseipatrull, kes mõne aja pärast ka kohale saabus. Tunnistajate ütlused kinnitavad järgmisi faktilisi asjaolusid – esmalt seda, et 09.01.2012 a. toimus Pärnu jõel paadist kalapüük. Kala püüdmist elektrilise püügivahendiga kinnitab see, et esmalt teatati inspektoritele taolisel viisil kala püüdmisest, seejärel aga kohapeale saabudes, nägid ka inspektorid, et jõel olevast paadist püüti kala ning selleks oli püüdjatel kaasas juhtmetega elektriline kalapüügivahend. Kuna inspektorid jälgisid jõe kaldalt jõel olevat paati binoklist, siis on tõenäoline ja usutav, et nad nägid nii paadis viibivaid isikuid kui seal olnud kalapüügivahendit. Kohus ei pea tõenäoliseks, et spetsiaalselt vastava vihje peale kohale saabunud ning kala püüdmist kontrollima asunud inspektorid oleks valesti näinud või endale ette kujutanud keelatud püügivahendi olemasolu nende poolt jälgitavas paadis. Seega on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust asjaolu, et jõel asunud paadis oli elektriline kalapüügivahend. -Järgnevalt analüüsib kohus seda, kes viibisid jõel, inspektorite poolt jälgitavas paadis. Kõikide tunnistajatest Keskkonnainspektsiooni inspektorite ütluste kohaselt oli paat sinist värvi ning selles viibis kaks meesterahvast, kellest üks tegeles kalapüügiga (T.E), teine aga juhtis paati (Renee Froš). Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja K F, Renee Froši ema kinnitas samuti, et tema pere liikmed s.h. ka Renee Froš käivad kala püüdmas tema venna paadiga, milline on sinist värvi. Seega nägid Keskkonnainspektsiooni inspektorid jõel sama paati, mida kasutas Renee Froš. Andres Kutsar jälgis sündmuste edasist käiku, ootas ära paadi randumise ning jälginud kuhu paadis viibinud mehed lähevad (xxx x asuva maja juurde), teatas nende liikumisteest eemal jõekaldal viibivatele inspektoritele Hans Sibritsale ja Jaanus Põldmale. Läinud nimetatud maja juurde, kohtusid H.Sibrits ja 6

(9)4-12-2942 J.Põldma seal samade meestega, kes olid jõel kalastanud sinises paadis ning kelle juures märgati elektrilist kalapüügivahendit. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et isikud, kellega inspektorid xxx x asuva maja juures kohtusid, olid Renee Froš ja T.E. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et nimetatud isikud viibisidki samas paadis, mida jälgisid Keskkonnainspektsiooni inspektorid. Asjaolu, et paadiga käidi jõel kalastamas, kinnitavad ka A.Kutsari poolt paadist avastatud, kalapüügile viitavad esemed – haamer (kinnipüütud kala surmamise vahend) ja kummikindad. -Järgnevalt hindab kohus seda, kas paadiga kala püüdnud Renee Froš ja T.E kasutasid selleks keelatud, elektrilist kalapüügivahendit (nn. elektrikahva). Kohus on eelnevalt juba peatunud sellel, et inspektorite poolt vaadeldi ja jälgiti paadis viibinud ning kala püüdnud Renee Froši ja T.E. Vaatluse käigus tuvastati, et nende kasutuses on juhtmetega elektriline kalapüügivahend. Andres Kutsar, kes jälgis meeste liikumist, nägi ka seda, et kui mehed hakkasid jõekaldast üles, maja poole tulema, võtsid nad nimetatud elektrilise kalapüügivahendi kaasa. Seejärel nägi Hans Sibrits, kuidas üks meestest viskas antud eseme maja kuuri taga asuvasse koeraaedikusse. H.Sibrits, A.Kutsar ja J.Põldma kinnitasid, et nimetatud ese, juhtmete, elektriagregaadi ja akuga varustatud kahv leitigi pärast seda koeraaedikust. -09.01.2012 a. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse vaneminspektori Andres Graubergi poolt VTMS § 47, § 49, § 50 ja KrMS § 83, § 84 ja § 87 alusel läbiviidud sündmuskoha vaatluse ja selle kohta koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (väärteotoimik t.l. 33-38) kohaselt tuvastati xxx maakonnas, xxx vallas xxx külas xxx x asuva kinnistu abihoone ja koeraaediku juurest, abihoone nurga kõrval maast musta värvi aku (foto nr. 2 väärteotoimik t.l. 34) ning koeraaediku seest musta värvi varrega, musta võrguga kahv, mille sees oli juhtmetega must karp. Juhtmete külge olid kinnitatud nn. „krokodillid“ ehk klemmid (fotod 3,4,5 väärteotoimik t.l. 35-36). Lisaks sellele on sündmuskoha vaatluse käigus varjualuse ehk nn. grillmaja juurest maast leitud paadimootor ja musta värvi kilekott, milles olid kalad – kaks haugi (fotod nr. 5,6 väärteotoimik t.l. 36,37). Sündmuskoha vaatlusega tuvastatu kinnitab seda, et elektrilist kalapüügivahendit kasutanud isikud ilmselt märkasid inspektoreid ning püüdmaks vabaneda neid süüstavatest asitõenditest, püüdsid neist inspektoritele märkamata vabaneda. Keskkonnainspektoritest tunnistajate, samuti inspektoritest veidi hiljem sündmuskohale saabunud kohtuvälise menetleja Enn Keemani ütluste kohaselt sadas 09.01.2012 a. lund ning maas oli nn. värske lumi. Sündmuskoha vaatlusega leitud eelnimetatud esemed ei olnud lumised, mis kinnitab seda, et need olid sinna jäetud vahetult enne sündmuskoha vaatlust, kuna juhul, kui need oleks seal olnud juba varem, oleks need lumesaju tõttu olnud kaetud lumega. Väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud muude isikute, kui R.Froši ja T.E viibimist vahetult enne seda xxx külas xxx x asuval kinnistul. Seega ei saanud paadimootorit, kotti kaladega ja elektrilist püügivahendit jätta abihoone juurde ja koeraaedikusse muud isikud, kui R. Froš ja T.E. Kohus peab ka ebatõenäoliseks, et kõrvalised isikud oleks jätnud enda püütud kalad võõrale kinnistule ning visanud esemed võõrasse koeraaedikusse, kuivõrd juhul, kui keegi muu isik oleks tõepoolest soovinud taolistest esemetest hirmust võimaliku tabamise eest vabaneda, oleks ta need esemed tõenäoliselt jätnud või ära peitnud kuhugile mujale. Samas ei ole väärteomenetlusega tuvastatud ning kindlaks tehtud, et antud kinnistu piirkonnas ning samal ajal oleks tuvastatud teisi ebaseaduslikus kalapüügis kahtlustatud isikuid. -Asitõendite, xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx x asuvalt kinnistult ära võetud elektrilise kalapüügivahendi ja musta värvi kilekoti, milles olid kalad vaatlusprotokolliga (väärteotoimik t.l. 40-43) on kindlaks tehtud järgmised asjaolud – Esmalt on vaadeldud varrega kahva, akut ja aparaati, mille küljes olid juhtmed. Kohtuistungil ütlusi andnud Keskkonnainspektsiooni inspektorit hinnangul on antud juhul ilmselgelt tegemist elektrilise kalapüügivahendiga. Kohus nõustub nimetatud hinnanguga, kuna kalapüügiks kasutatava kahva varre ümber mähitud isolatsioonmaterjal ning sinna teibiga kinnitatud lüliti, samuti varrega ühendatud 250 cm pikkune juhe, mille otsas on pistik, viitavad ilmselgelt elektrilisele kalapüügivahendile (väärteotoimik t.l. 41,42). Lisaks sellele, et tegemist on elektrilise püügivahendiga viitavad samas, selle juures olnud juhtmetega elektriagregaat ning aku, milliseid on ilmselt kasutatud elektrilise kalapüügivahendi toiteallikatena. Asitõendina vaadeldud, grillmaja juurde maha jäetud musta värvi kilekotist on leitud kalad, kaks haugi 80 cm ja 70 cm pikkuse ning kaaluga 3,75 kg ja 2,05 kg (väärteotoimik t.l. 41,43). Vaatlusega tuvastatu kinnitab seda, et ka kott püütud kaladega jäeti samal ajal ja sarnaselt elektrilise püügivahendiga kõrvalhoone juurde sooviga vabaneda süüstavatest asitõenditest. 7
(9)4-12-2942 Eeltoodu põhjal tegi kohus kohtulikul uurimisel kindlaks, et 09.01.2012 a. kella 12.00 ja 13.30 vahelisel ajal püüdsid Pärnu jõel, Pärnu maakonnas jõel asuva laevavraki ja nn. Tindi saarte piirkonnas kala Renee Froš ja T.E, viibides koos ühes paadis. Keskkonnainspektorite poolt tuvastati, et T.E kasutas kalapüügiks elektrilist kalapüügivahendit, Renee Froš aga juhtis samal ajal päramootoriga paati. Kohus nõustub väärteomenetluses kohtuvälise menetleja poolt tema otsustes äratoodud seisukohaga, mille kohaselt ei oleks olnud võimalik kala sellisel viisil püüda ilma paadi ning selle juhtimiseta. Seega tegutseti koos grupis, ühise tahtlusega, ühise eesmärgi nimel – püüda kala. Kohus leidis, et eeltoodud viisil kalapüüki tuleb lugeda ebaseaduslikuks ning seda järgmistel põhjustel Kalapüügiseaduse (edaspidi

) § 3 kohaselt on kalapüügiks selline tegevus, mille eesmärgiks on muuhulgas kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kasutades antud juhul elektrilist kalapüügivahendit surmati või uimastati kalu elektrilöögiga ning hõivati need seejärel jõeveest kinni püüdes.

§ 20

lg 4 1 kohaselt on keelatud kalade püüdmine elektriga püüdmise vahendi (elektripüügivahendit) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine või kasutamine, välja arvatud kalavarude uuringute eesmärgil, kusjuures uuringuteks kasutatavad elektripüügivahendid peavad olema kantud keskkonnaministri asutatud andmekogusse ja andmekogusse kantud elektripüügivahendite kohta väljastab tõendi Keskkonnaministeerium. Kuna antud juhul ei kasutatud elektripüügivahendit kalavarude uurimise eesmärgil ning kaebajate valduses olnud elektripüügivahend ei olnud kantud Keskkonnaministeeriumi andmekogusse, siis oli tegemist kala püüdmisega keelatud püügivahendiga.

§ 17

lg 1 alusel kehtestatud Kalapüügieeskiri kalapüügikorra kõikidel veekogudel, sealhulgas ka jõgedel. Kalapüügieeskirja § 11 p 1 kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püüda elektriga, millest järeldub, et R.Froš ja T.E püüdes veekogul, s.o. Pärnu jõel elektrit kasutades kala, panid toime kalapüügi keelatud viisil.

§ 20

2 lg 2 p 4 ja p 7 järgi panid T.E ja Rene Froš koos grupis keelatud püügivahendeid ja keelatud püügiviise kasutades toime kalapüüginõuete tõsise rikkumise. Nimetatud tegevuse eest on ette nähtud vastutus

§ 231 lg 1 alusel, millist antud juhul ongi kohaldatud.

Subjektiivsest küljes on R.Froši ja T.E tegevus hinnatav teo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna nad seadsid oma tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, ebaseaduslikku vahendit kasutades ebaseadusliku kalapüügi teostamise ning teadsid, et see ka saabub. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel seisnes selles, et nemad, püüdes kala ebaseadusliku elektripüügivahendiga (tegu) panid sellega tagajärjena toime ebaseadusliku kalapüügi. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 09.05.2012 a. väärteoasjas kohtuvälise menetleja Enn Keemani poolt koostatud väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 ettenähtud nõuetele (väärteotoimik t.l. 9-10). Väärteoprotokollis kajastud väärteokirjeldus ning selle kvalifikatsioon vastab 07.06.2012 a. väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsustele (väärteotoimik t.l. 1-4, 5-8). Asja kohtulikul uurimisel avaldas kaitsja, et kohtueelses väärteomenetluses on rikutud väärteomenetlusõigust Renee Froši suhtes, kuna tema kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetleja poolt muudetud ülekuulamise protokolli kuupäeva (väärteotoimik t.l. 11). Kohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetluse olulise rikkumisega, mis annaks alust väärteootsuse tühistamiseks. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutas kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, siis kohus ei ole Renee Froši kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli käesolevas väärteoasjas tõendina käsitlenud. Karistuse kohaldamisest: Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 231lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on nii Renee Frošile kui T.E-le kohaldanud rahatrahvi maksimaalmäära lähedases määras summas 250 trahviühikut ehk 1000 eurot. Kohus leidis väärteoasja kohtuliku menetlusega, et T.E ja Renee Froši puhul puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus ei tuvastanud nende käitumises karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes, samas esineb nende puhul KarS § 58 p 10 ettenähtud karistust raskendav 8

(9)4-12-2942 asjaolu, süüteo toimepanemine grupi poolt. Väärteoasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist R.Froši ja T.E poolt raskes õigusrikkumises, kuna kalapüük elektripüügivahendit kasutades kujutab suurt ohtu kalavarudele, sest taolise püügi käigus võib elektrilöögi tagajärjel hukkuda suurel hulgal kalu. Lisaks sellele kujutab taoliste vahendite kasutamine ohtu ka neid kasutanud isikutele endile. Samas, hinnates käesoleva teo tagajärgi, ei ole tuvastatud suure kahju tekitamist kalavarudele. Kindlaks on tehtud, et püügi tulemusena saadi saagiks üksnes kaks haugi, millega tekitati kalavarudele 140 euro suurune kahju. Väärteomenetlusega ei ole kindlaks tehtud, et Renee Froši või T.E oleks varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et T.E-le ja Renee Frošile tuleb kohaldada rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras vähendades rahatrahvi 250-lt trahviühikult 150-le trahviühikule. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitajate endi kanda. Teet Olvik Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.