1-13-2049 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-2049 (13230102803) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekr

§ 25

lg 2 - 199 lg 2 p 4, 7 järgi; 4) 12.03.2007.

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi; 5) 07.09.2007.

§ 199

lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2 järgi; 6) 29.08.2008.

§ 25

lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi, 7) 04.12.2008.

§ 25

lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi; 8) 21.10.2009.

§ 184

lg 1 järgi; 9) 29.04.2011.

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi, liitkaristusega 4 kuud vangistust, vabanes 04.01.2008.a pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 256-4; 256-5; 311 ja

1. Tunnistada süüdi L.Z KarS 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) 1-13-2049 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt L.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva. Kohaldada L.Z suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkend vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 28.02.2013.a. ina Välja mõista L.Z-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD L.Z on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 28.02.2013.a kella 12:05 ajal üritas Tallinnas, Viru väljak 4 asuvast Sportland Eesti AS-ile kuuluvast kauplusest varastada „Five Season’s“ jope maksumusega 89,97 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega L.Z isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritavad KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistatav L.Z tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 28.02.2013.a kella 12:00 ajal läks üksi Tallinnas asuvasse Viru Keskusesse ning Sportland kauplusest üritas varastada jope. Kaupluse töötaja pidas ta kinni, kui ta möödus turvaväravast, mis andis häiret, siis ta anti üle turvateenistusele ja pärast ka politseile. Süüdistatav kahetseb oma tegu (tl 12-15). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja KK ütlustega (tl 4-5) selle kohta, et tema töötab AS Sportland Eesti kaupluses ning 28.02.2013.a kella 12:05 ajal nägi, kuidas kaupluse turvaväravast väljus noormees, mille peale hakkasid väravad tööle. KK peatas noormehe, kes võttis välja taskust turvaelemendi ning seletas, et leidis selle kaupluse kabiini põrandalt. KK palus noormehel kaasa tulla turvaruumi, kuid tee peal noormees viskas põuest põrandale jope „Five Season’s“ maksumusega arvestades 1-13-2049 - - soodustushinda 89,97 eurot, noormees peeti kinni ja anti üle kohale kutsutud politseitöötajatele. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele; AS Sportland Eesti avalduse (tl 2) ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tl 3), millest nähtub, et 28.02.2013.a kella 12:05 ajal üritas L.Z varastada aadressil Viru Väljak 4/6, Tallinn asuvast AS Sportland Eesti kauplusest „Five Season’s“ jope, maksumusega 89,97 eurot, kuid oli peetud kinni turvatöötaja poolt pärast väljumist kauplusest ja kaup oli rikkumatult tagastatud kauplusele; väljavõttega Karistusregistrist (tl 17-25), Harju Maakohtu 29.04.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17065 (tl 26-35) ja Tartu Maakohtu 15.02.2012.a määrusega kriminaalasjas nr 1-1017065 (tl 36-39), mis kinnitavad kuriteo kvalifikatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et L.Z isikuna, keda varem on korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. Seega pani L.Z toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. L.Z ei tööta, teda on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Väärteokorras süüdistatavale määratud rahatrahvid on tasumata ning ei ole neid mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma, mistõttu teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades L.Z isikut, on välistatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. L.Z on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud, sh KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 9, KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Viimase karistuse kandmisest vabanes L.Z 03.12.2012.a ning lühikese aja möödumisel pani toime uue varavastase kuriteo. Kohtu hinnangul ei ole samuti võimalik sotsiaaltööga mõjutada L.Z kuritegude toimepanemisest loobuma. L.Z on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt 1-13-2049 käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud L.Z loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Arvestades asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning varastatu väärtus ei ole suur, võib teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. L.Z peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 28.02.2013.a kell 12:05 (tl 9-10). Kohus kohaldab L.Z suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist juhindudes KrMS § 130 lg 4¹. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 28.02.2013.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Eha Popova Kohtunik