ja
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.V
Süüdi tunnistada D.V
järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 25.05.2012.a26.05.2012.a., so 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) – aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
Elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX
lg 2 p 2 alusel kohustada D.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg 2 p 8 alusel kohustada D.V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena D.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. D.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista D.V-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - kaitsjatasu summas 230,40 eurot; - kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot: Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-5064, D.V ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Samuti tema, 25.05.2012 kella 22.02 ajal juhtis Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Lasteaia 9 asuva maja juures mootorsõidukit BMW 5231 registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,08 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,98 mg/l)). Sellega rikkus D.V Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani D.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule põhjustati moraalset kahju, füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud. D.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus D.V süüdimõistmist ja karistamist
järgi toimepandud kuriteo eest 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ning
järgi toimepandud kuriteo eest 5 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel raskendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud. Vastavalt
lg 1 arvata nimetatud karistusest 3 maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.05.2012, s.o 2 päeva, seega lõplikuks kandmata karistuseks on 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör palub kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt
lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 2 aasta pikkust katseaega vastavalt
Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi
lg 1 punktides 1-5 nimetatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel taotleb prokurör kohustada D.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning
Lisakaristusena taotleb prokurör D.V-lt võtta
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava D.V süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et D.V tuleb süüdi tunnistada
ja
Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 230,40 eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Asitõendina CD-plaat tuleb vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1; § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.