1-13-2157/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2157 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.M-i (R.M) kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.M-i kaitsja Nikolai Rõžovi määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo määruskaebemenetluses R.M-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
6. Menetluskulud jätta süüdimõistetu R.M-i kanda.
7. R.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „R.M 1-132157 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. R.M on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 22.04.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 9 kuud 8 päeva alates 12.09.
10. Karistuse kandmise algus oli 12.09.2012 ja lõpp on 20.06.
11. Viru Maakohtu 08.10.2013 määrusega jäeti R.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetu R.M ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Kohus märkis, et kinnipeetav on vaatamata oma noorele eale karistatud kriminaalkorras juba 4 korda ja väärteokorras 25 korda. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt on kinnipeetav olnud allutatud käitumiskontrollile, katseaeg möödus ebarahuldavalt ja kinnipeetav pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudus igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord täidab kõiki nõudeid seadusekohaselt. 2.2 Vangistuses on R.M-ile määratud seitse distsiplinaarkaristust, kõik on käesoleval ajal kehtivad. Kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale pandud alkoholisõltuvuse diagnoos. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise luges maakohus positiivseks, kuid leidis, et selles programmis õpitut on võimalik kinnistada karistuse kandmise jätkamisel vanglas. Vabanemise korral on suur oht, et R.M tekib tagasilanguse perioode, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske. 2.3 Ülaltoodust järeldas maakohus, et kinnipeetav ei ole teinud oma karistustest mingeid järeldusi ja jätkanud hoolimatut elustiili. Piirangud, mis on seotud käitumiskontrolliga, ei ole samuti mõju avaldanud. Maakohus leidis, et R.M-i vabastamisel vangistusest tingimisi ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada tema seaduskuulekas käitumine ja tal tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. R.M-i kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 3.1 Vastupidiselt kohtu järeldustele leiab kaitsja, et R.M-i käitumine karistuse kandmise ajal ja võimalused vabaduses on nende kogumis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise üle otsustamisel kaalukamad kui süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Nimelt on R.M vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Vangistuse kandmise ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi ning lõpetanud põhikooli ja on valmis omandama kutseharidust. Käesolevaks ajaks on R.M vangistuses viibinud tunduvalt üle poole määratud ajast, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Seetõttu leiab kaitsja, et R.M väärib võimalust näidata, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud. 3.2 Vabastades R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda kriminaalhooldaja järelvalvele, oleks võimalik tema käitumist katseaja jooksul ka kontrollida ning suunata, kindlustamaks, et R.M ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde. R.M taotles kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtub ta positiivselt ning on koostööks valmis. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et R.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on R.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
15. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et R.M-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – R.M-i motivatsioon õiguskuulekalt käituda, kindel elukoht ning lähedaste toetus. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad R.M-i vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud neljal korral, katseajal uue kuriteo toimepanemine), süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamise näol) ning käitumine karistuse kandmise ajal (seitse kehtivat distsiplinaarkaristust). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et R.M-i puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult R.M-i iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
16. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid R.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
17. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning kaitsja määruskaebus rahuldamata.
18. R.M-i kaitsja N. Rõžov esitas seoses maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebusele vastuse koostamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 48 euro suuruses summas (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lgst 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
19. detsembri
20. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda R.M. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Paavo Randma