lg 2 p 5 alusel kohustada O.F-i pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma määratud ravile. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK O.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.07.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-7037
järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui O.F ei pane 2aastase katseaja jooksu tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või 1
lg 2 p 2 alusel kohustati O.F-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamise ajaks määrati O.F Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 27.07.2012.a. 15.11.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Merike Maidla kohtule erakorralise ettekande O.F kohta, milles teeb ettepaneku määrata
lg 4 alusel isikule lisakohustus – pöörduda psühhiaatri vastuvõtule edaspidise ravivajaduse välja selgitamiseks. Erakorralisest ettekandest nähtub, et isik ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 12.11.2013.a toimunud kontrolli käigus tuvastati O.F tema elukohas tõendusliku alkomeetriga Alco Quant 6020 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,02 mg/l. Isiku sõnul sõi ta ema juures küüslaugusuppi ja viinamarju. Isik väljendas oma 14.11.2013.a seletuses kahetsust ning andis nõusoleku pöörduda psühhiaatri poole. Käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid on isik täitnud korrektselt. Isik on täitnud katseajal erinevate sotsiaalprogrammide töölehti. Katseajal on Põltsamaa esinduses alkomeetriga teostatud kohustuse täitmise kontrolli (31.07.2013.a, 26.09.2013.a ja 14.11.2013.a) ning isikul on näit olnud 0,000 mg/l. Samuti on igal kuul kontrollitud kohustuse täitmist Jõgeva korrakaitsebüroost, kus isikul kohustuse rikkumist fikseeritud ei ole. O.F töötab käesoleval ajal tõstukijuhina OÜ-s Sawmill of Sadala Põltsaama linnas. Isiku suhtes on koostatud tegevuskava, kus on kavandatud tegevusi riskide maandamiseks ja probleemkäitumise vähendamiseks. Kohtumistel on hinnatud isiku alkoholiprobleemi suurust, selgitatud alkoholi mõju isiku käitumisele ja motiveeritud hooldusalust leidma alternatiivseid tegevusi alkoholi tarbimisele. Kohus leidis, et esitatud taotlus lisakohustuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt
lg 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.
lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Kriminaalhooldusametnik ei ole palunud kohustuse rikkumise tõttu pöörata vangistust täitmisele, vaid palunud määrata lisakohustusena pöörduda psühhiaatri poole edaspidise ravivajaduse väljaselgitamiseks. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud korrektselt, rikkunud on vaid määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtule nähtuvalt on rikkumine olnud ühekordne ning varasemalt toimunud kontrollide käigus ei ole isikul joovet tuvastatud. O.F ei ole küll tunnistanud alkoholi tarvitamist, kuid on avaldanud oma nõusoleku psühhiaatri poole pöördumiseks, mis näitab, et ta siiski on valmis tegelema esineva probleemiga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevalt on otstarbekas kriminaalhooldaja pakutud lisakohustuse määramine. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.