Obsah (8)

§ 213§ 74§ 75§ 2§ 3§ 32§ 56§ 58

1-13-5760 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2013. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-13-5760 (12257000248) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaks

§ 213

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav L.R - elukoht *, isikukood xxx, *, *haridus, emakeel *keel, *, *, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista L.R

§ 213lg 1 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

2. Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta ärakandmata 8-kuune vangistus L.R suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui L.R 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3. Määrata L.R katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.elama oma alalises elukohas *; 3.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 3.

1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ; 3.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.november
2. a. 5.Kui L.R katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Tühistada L.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 7.Välja mõista L.R-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-5760, menetluskulu/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 504 (viissada neli) eurot; - koopiate tegemise kulu 45 senti; - tunnistajale makstud tasud 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 07 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulu kogusummas 1066 (üks tuhat kuuskümmend kuus) eurot 52 senti tasumisele osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 87,52 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu
3. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 89 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu
4. Seoses kannatanu V G tsiviilhagist loobumisega lõpetada menetlus V G nõudes G T vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 400 eurot hüvitamiseks. 9.Asitõend CD-plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamise st. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil koht umenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS L.R süüdistatakse selles, et tema, saades kannatanu elukohas täpsemalt tuvastamata ajal oma valdusesse V G kuuluva Swedbank AS pangakaardi koos pangakaardi koodidega, võttis pangakaardi PIN koodi kasutades omavoliliselt, kannatanu teadmata 07.11.2012 kella 14:31 ajal Haapsalu Posti 41a asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist V G kontolt nr * välja 400.-eurot, mille jättis enda valdusesse ning ei edastanud raha V G, pöörates selle enda kasuks. Sellise tegevusega pani L.R toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku 3 sisestamise teel, s.o arvutikelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 213lg 1 järgi.

KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

§ 213

lg 1 näeb kuriteona ette varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu järeldused Süüdistatav L.R on kohtus kinnitanud, et tema seda kuritegu toime ei ole pannud. Asitõendit, videosalvestust vaadates tunnistas, et sellel on tema, kuid see salvestis on aastast

1. Prokuröri taotlusel avaldas kohus ka tl 30, millel on L.R dokument, et oleks võimalik võrrelda, kas salvestisel on L.R, kuid kohus veendus kohtuistungil, et salvestisel on süüdistatav. Asitõendi vaatlusprotokolli /tl 34-36/ kohaselt ja kohus veendus ka salvestist ise vaadates, et L.R läks sularahaautomaadi juurde 7.11.2012 kell 14.29:00 ja lahkus sealt kell 14.32.
2. Tl 44 on tõend selle kohta, et Swedbank AS poolt politseile väljastatud Mirasys tarkvaraga salvestatud (07.11.2012) ning eksporditud (19.03.2013) videomaterjal on autentne ja seda pole kolmandate isikute poolt mingil moel töödeldud. Asjatundja K L kinnitas kohtuistungil, et videosalvestis on vaadatav nii kuupäeva ja kellaaja märkega kui ka ilma, salvestise sisu on üks. Salvestisel olevat kellaaega ja kuupäeva muuta ei saa. Salvestisel olev roheline tuli on tootja firma poolt kinnitus, et tegemist on autentse salvestusega, et midagi pole lisatud. Veel selgitas K.L, et salvestisel on näha 3 automaati, vasakpoolne on raha sissemakse automaat, keskmine raha väljavõtmise automaat ja parempoolne makseautomaat. Asitõendi vaatamisel veendus kohus, et autentsust kinnitav roheline tuli põles. Kohus leiab, et asitõendi ja asjatundja K.L ütlustega on tõendamist leidnud, et L.R viibis 7.11.2012 kell 14.29-14.32.12 Haapsalus Posti 41A Swedbank sularaha väljavõtmise automaadi juures. Asjatundja ütluste kohaselt on selle kohas üks sul araha väljavõtmise automaat. Seega süüdistava väide, et salvestisel on küll tema, kuid aasta varem, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Eeluurimisel on L.R öelnud, et kui ka sel päeval pangas käis, võis võtta raha enda või tema poolt hooldatava E V kontolt. Swedbank on vastanud /tl 25/, et 07.11.2012 puudusid L.R arvelduskontol toimingud. Sama kinnitab ka L.R konto väljavõte /tl 33/. Swedbank on edastanud E.V arvelduskonto väljavõtte perio odil 01.11.-10.11.2012 /tl 26-27/. E.V konto väljavõtte kohaselt 07.11.2012 tema kontolt raha ei ole võetud, on laekunud 100 eurot, kuid konkreetselt isikult, mitte makseautomaadi kaudu. Seega on kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud süüdistatava versioon sellest, mida ta süüdistuses näidatud ajal ja kohas tegi. Kohtuistungil kinnitas süüdistav, et ei ole eeluurimisel rääkinud, et võis 07.11.2012 raha võtta enda või E.V kontolt, rääkis uurijale, mida tavaliselt pangas teeb. Samuti kinnitas, et on juba eeluurimisel rääkinud, et tema on sellel salvestisel, kuid aastal
3. Kohus uuris prokuröri taotlusel süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi /tl 51-52/ ja ütlustest tuleneb selgelt, et L.R on öelnud, et kui ka sellel päeval s.o 07.11.2012 pangas käis, võis võtta raha enda või E.V kontolt, mitte ei ole rääkinud, mida ta tavaliselt pangas teeb. Samuti esineb erinevus süüdistatav kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes selle kohta, kas ta on näinud, et kannatanu on pangakaardi oma kotist võtnud – eeluurimisel on seda kinnitanud, kohtus eitas seda. Samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütlusi, et viimati käis pangas telleri juures toiminguid tegemas 25.07.
4. Kohtule on esitatud L.R konto väljavõte perioodist 21.03.2011-25.07.2012 /tl 48-50/. Kohus leiab, et esitatud tõend ei näita seda, kas peale 25.07.2012 L.R on pangas telleri juures käinud või mitte. Ja kohus leiab, et see asjaolu, kas L.R on käinud pangas telleri juures või mitte, ei oma käesolevas kriminaalasjas tähtsust. Videokaamera salvestuselt on näha, et L.R 07.11.2012 käis telleri laua juures, ulatades tellerile mingid paberid, milledele teller pilgu peale heidab ja siis need G.Talabejeva`le tagastab. L.R oli telleri juures vähem 4 kui minuti, salvestiselt on näha, et teller ei kasuta arvutit, toimub vaid jutuajamine ja on üldteada asjaolu, et jutuajamisest kontole jälge ei jää. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et süüdistatava L.R ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta ja seda seetõttu, et ta on andnud eeluurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi ning ei ole esitanud selliste erinevuste kohta usutavat põhj endust. Samuti ei ole tema ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega – pangakontode väljavõtted ei kinnita tema ütlusi ning videosalvestis ja asjatundja ütlused kinnitavad, et just tema viibis pangas sularaha automaadi juures süüdistuses näidatud ajal. Kaitsja leidis, et ka kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu on eeluurimisel ja kohtuistungil andnud erineva täpsusega ütlusi – kohtuistungil on mäletanud konkreetse päeva sündmusi oluliselt täpsemalt kui uurija juures, mil sündmustest oli möödunud vähem aega. Kannatanu selgitas seda asjaolu kohtustungil sellega, et uurija küsis tema käest, millised olid suhted süüdistatavaga kuni seniajani, selle päeva kohta konkreetselt ei küsitud. Kohus, võrrelnud kannatanu kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlusi, leiab, et kannatanu on üldjoontes andnud ühesuguseid ütlusi, vastuolusid ütlustes ei esine. Asjaolu, et kannatanu kohtuistungil rääkis 07.11.2012 päevast täpsemalt, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Kannatanule on kohtuistungiks meenunud L.R käitumine 07.11.2012 ja seda teadmist ta kohtule ka esitas. Samas ei oma konkreetselt süüdistuse seisukohalt kannatanu ütlused süüdistatava käitumise kohta ka tähtsust, sest kannatanu on oma mäletamise järgi oletanud, mis ja kuidas võis toimuda, kuid kindlat teadmist sellest, kuidas ja millal süüdistatav tem a pangakaardi oma kätte sai, tal ei ole. Kannatanu V.Grigorjeva on kohtus kinnitanud, et tema juures käisid vaid tema * L.P ja süüdistatav, kes teda juba aastaid abistas. Nii kannatanu kui * L.Plukk on kinnitanud, et L.P 07.11.2012 kannatanu juures ei käinud, tuli 08.11.2012, et aidata kannatanul pangakaart ära vahetada. Tl 32 on Swedbank tõend selle kohta, et V.G pangakaart suleti 08.11.2012 kell 16.26 – põhjus uuendatud kaard väljastamine. L.P kinnitas, et oli 07.11.2012* tööl. Kannatanu kinnitas, et süüdistatav 07.11.2012 tema juures käis. Samuti on kannatanu rääkinud, et süüdistatav teadis tema pangakaardi PIN-koodi, kuna andis talle oma pangakaardi kasutada, et saaks vajalikke asju osta, samuti palus teinekord, et süüdistatav võtaks tema pangakontolt sularaha välja. Tl 21-24 on Swedbank esitanud vastuse, et 07.11.2012 võeti V.G pangakaardiga sularaha välja kell 14.31 sularahaautomaadist HAN00444 (Posti 41A Haapsalu) ja on esitatud videokaamerate salvestused. Nagu kohus eelpool tõdes, on videosalvestuselt näha, et 07.11.2012 viibis kell 14.2914.32.12 selle sularahaautomaadi juures L.R. V.G kontode väljavõtte kohaselt /tl 26, 28-29/ ühel kontol ei ole 07.11.2012 toiminguid olnud, kontolt nr 221043322799 on 07.11.2012 kell 14.31 välja võetud 400 eurot (HAN00444). Asjatundja K L on öelnud, et kui võtta konto väljavõte inimese kontolt, siis seal on baaskellaeg, see tuleb samast, kus võetakse videosalvestise kellaeg. Asjatundja kinnitas, et G konto väljavõte, mis on esitatud politseile, seal on kellaaeg sama, mis on videosalvestisel. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et L.R oli isikuks, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas võttis V.G pangakaardiga tema kontolt välja 400 eurot. Kuigi V.G teinekord oli lubanud L.R oma pangakaardi sularaha väljavõtmiseks kasutada, siis seekord tal selleks luba ei olnud, süüdistatav võttis kannatanu pangaarvelt raha välja kannatanu teadmata ja väljavõetud raha süüdistatav V.G ei viinud. Kohus leiab, et süüdistusest tuleb välja jätta asjaolu, et süüdistav sai oma valdusesse koos kannatanu pangakaardiga ka pangakaardi koodid, sest kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatavale olid kannatanu pangakaardi koodid teada juba eelnevalt, sest ta oli kannatanu palvel eelnevalt korduvalt tema pangakaarti kasutanud. Seega süüdistatavale oli juba eelnevalt teada kannatanu pangakaardi PIN-kood, kuid 07.11.2012 ei olnud süüdistataval kannatanu luba PIN-koodi kasutamiseks, et raha kontolt välja võtta. 5 Kohus leiab, et L.R on kuriteo toime pannud kavatsetult. Kohus leiab, et see tuleneb kuriteo objektiivsest küljest. L.R oli kannatanu teadmata võtnud kannatanu pangakaardi, sisestas automaadis talle teadaoleva PIN-koodi ja see võimaldas tal pangaautomaadist saada kannatanu raha 400 eurot, millist raha ta kannatanule ei edastanud. Sellise tegevuse eesmärk saab olla ainult üks - varalise kasu saamine andmete ebaseadusliku sisestamise teel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leid nud, et L.R on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks arvatakse (välja jättes süüdistusest sõnad „koos pangakaardi koodidega“) ja see tegu vastab

§ 213lg 1 sätestatud süüteokoosseisule.

Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks L.R süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et L.R on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista.

KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 213lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Prokurör leidis, et esineb

§ 58

p 3 sätestatud karistust raskendav asjaolu – kuritegu on toime pandud kõrges eas isiku suhtes. Kohus nõustub prokuröriga, et esineb

§ 58

p 3 sätestatud karistust raskendav asjaolu – L.R pani kuriteo toime*-aastase V.G suhtes, kes oma vanusest tingitud tervisliku seisundi tõttu ei saanud enam iseseisvalt oma korterist lahkuda ja seetõttu oligi usaldanud oma pangakaardi PIN-koodi L.R-ile. Samas L.R on toime pannud ühe kuriteo, mille tagajärjed ei olnud rasked. Prokurör leidis, et arvestada tuleb karistuse mõistmisel ka sellega, et kannatanu oli p* ja 400 eurot oli tema jaoks kindlasti suur summa ja seega kuriteoga tekitatud varaline kahju on keskmise suurusega. Kohus leiab, et käesoleva kuriteo puhul ei ole tegemist kuriteoga, mille tagajärg oleks raske, L.R on ühel korral kannatanu usaldust petnud ja kuriteoga tekitatud kahju ei ole suur. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et kuriteo raskuse arvestamisel tuleb lähtuda kannatanu sissetulekust. Kriminaalõiguses on üldpõhimõte, et nii kuritegude kui väärtegude eristamisel kui ka kuritegude puhul näiteks olulise või suure kahju arvestamisel lähtutakse konkreetsest seaduses sätestatud piirist, mitte kannatanu sissetulekust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et L.R süü on keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri registriteate /tl 7/ kohaselt on L.R karistamata isik. See tähendab seda, et ei ole edaspidi suurt ohtu, et ta paneks toime uusi kuritegusid. Õiguskorra kaitsmise seisukohalt tuleb arvestada sellega, et kuritegu oli toime pandud tuttava inimese suhtes ja see ei riiva oluliselt kõrvaliste isikute turvatunnet. Kohus leiab, et L.R ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, milleks on rahaline karistus, sest tegu on toime pandud kavatsetult, tegu on toime pandud kõrges eas kannatanu suhtes, ära kasutades tema usaldust. Kohus leiab, et arvestades, et toime on pandud üks II astme kuritegu, 6 mille tagajärg ei olnud raske, on L.R kui varem karistamata isikut võimalik karistada vangistusega oluliselt alla ette nähtud vangistuse keskmise määra. Samas leiab kohus, et L.R on võimalik vabastada karistuse kandmiselt tingimuslikult. Seda just seetõttu, et L.R on karistamata isik, toimepandud kuriteo tagajärjed ei olnud rasked ja toime on pandud üks II astme kuritegu. Kohus leiab, et L.R tuleb vabastada vangistusest allutades käitumiskontrollile, läbi mille on võimalik suunata L.R tegema õigeid valikuid ja seeläbi õiguskuulekalt käituma. TÕKEND L.R suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 6/, tõkend tuleb tühistada. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse V G tsiviilhagi /tl 4/, milles V.G taotles talle kuriteoga tekitatud varalise kahju 400 euro väljamõistmist. Kohus võttis 28.08.2013 kohtumäärusega V.G tsiviilhagi menetlusse /tl 14-15/. Kohtuistungil loobus kannatanu oma tsiviilhagis esitatud kahjunõudest /tl 57/. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. Kuna kannatanu V.G loobus kohtuistungil esitatud tsiviilhagist, tuleb tsiviilhagi menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt ei ole V.G`l õigust uuesti pöörduda kohtusse hagiga L.R vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. ASITÕEND CD-plaat turvakaamera salvestustega jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale P.Rajavere makstud tasud 108 eurot /tl 41-43/, 64,80 eurot /tl 45-47/, 331,20 eurot /tl 67-70/, kokku 504 eurot. 2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x320= 480 eurot. 3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti /tl 40/. 4. Tunnistajale makstud tasud on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on see tunnistaja L.P`ile makstud sõidukulu 18,78 eurot ja saamata jäänud päevapalk 63,20 eurot, kokku 82,07 eurot /tl 71-72/. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks L.R menetluskulusid tasuda ositi ühe aasta jooksul, kuna menetluskulud on suured. Kohus leiab, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb rahuldada KrMS § 180 lg 3 alusel, sest menetluskulud on summas, mille korraga hüvitamine käib ilmselt üle jõu ja korraga hüvitamise kohustus võib seada L.R raskesse majanduslikku olukorda, mis võib takistada tema resotsialiseerumist. / Piia Jaaksoo Kohtunik