lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. A.U esitas 13.11.2013. a kaebuse eelnimetatud otsusele. A.U soovib kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustada määratud trahvimäära suuruse osas, kuid palub jätta otsus muutmata osas, mis võimaldab tasuda trahvi osade kaupa. Ta tunnistab, et oli viga istuda sõiduki rooli, olemata veendunud, et võib sõidukit juhtida, lähtudes ainult enesetundest. Lisaks märgib, et tema ainsaks püsivaks sissetulekuks on õppetoetus summas 84,06 eurot kuus, millele lisandub aeg-ajalt rahaline abi X, moodustades kogusummaks 134,06 eurot kuus. Lisaks palub A.U pöörata tähelepanu asjaolule, et talle määratud karistus moodustab 2/3 võimalikust karistuse maksimaalmäärast, kuid rikkumine jäi alla 1/3 antud maksimaalmäärale vastavast vahemikust. Kohtuväline menetleja jättis kasutamata võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse peatamist. Arvestades tema sissetulekut, oleks tema arvates ka väiksem trahvimäär mõjutusvõimeline. Mõistab, et varasemate karistuste puudumine ei ole kergendavaks asjaoluks, kuid loodab, et eelnevate rikkumiste puudumine annab põhjust mitte kahelda kergema karistuse positiivses mõjus. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse rahuldamisega rahatrahvi vähendamise osas. Vastavalt
lg 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Otsuses on antud võimalus rahatrahvi tasuda ositi 6 kuud. Kohtuväline menetleja on 2 nõus rahatrahvi ositi tasumise pikendamisega ühe aastani. Kui lugeda menetlusaluse isiku vastulauset, siis nähtub sealt, et A.U kaalus pikalt, kas võtta takso või sõita ise autoga koju. Samuti tunnistab, et oli tarvitanud väikestes kogustes kanget alkoholi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo toime tahtlikult, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja, kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. Seda enam, et kaalumisel oli ka taksoga kojusõit. Seadust mitte järgides olid A.U-le juba varasemalt teada tema tudengi staatus ja sissetulek, kuid ometi ei takistanud need teadmised teda joobes mootorsõidukit juhtimast. Lubatud alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisel on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Mootorsõiduki lubatust suurema alkoholipiirmääraga juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt on antud juhul põhjendatud A.U-le määratud karistus. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtus tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus lahendab A.U kaebuse kohtuvälise menetleja 30.10.2013.a. otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohtuväline menetleja on suuliste ja kirjalike tõendite alusel tuvastanud tõendamisesemes tähtsust omavad asjaolud ja jõudnud süüküsimuses põhjendatud järeldusele. A.U süüd omaksvõtvad ütlused on teiste tõenditega tõendatud. Vaidlust ei ole teo tõendatuses ja süüküsimuses. Vaidlus on süüteo eest on mõistetud karistuse suuruses. Kohus asub lahendama küsimust, kas mõistetud karistuse suurus vastab
§-s 56 sätestatule. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega, et auto juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületamisega on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning sellises seisundis paneb juht ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu. Vastava teo eest ettenähtud karistus on antud juhul sätestatud LS § 224 lg 2.
LS § 224 lg 2 sätestab karistuse piirid: rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Riigikohtu 17. mai 2013.a otsuse 3-1-1-52-13 p. 19 kohaselt tuvastatakse süü suuruse määramisel lisaks normi sanktsiooni keskmisele määrale ka süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seega ei piisa ainuüksi teokoosseisu täitnud teost ja rikkumise raskusastmest, vaid tarvis on anda hinnang ka isiku käitumise subjektiivsele küljele. Süü suuruse tuvastamisel oluline, milline oli isiku tahtlus. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani A.U teo toime tahtlikult. A.U enda selgitustest on näha, et ta kaalus pikalt, kas istuda ise autorooli või võtta takso. Kuna aga tarbitud alkoholikogus oli väike, alkoholitarbimisest oli möödunud pikk aeg, enesetunne oli hea, koordinatsiooni jms häireid ei esinenud, otsustas ta 3 ise sõita, uskudes et on kaine. Riigikohus on 04.062007.a lahendis nr 3-1-1-13-07 öelnud, et tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda
Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist. A.U selgituste kohaselt kaalus ta oma enesetunnet, möödunud ajavahemikku, kuid tegi ebaõige järelduse, et on kaine. Ta pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Tahtluse astet tuleb
LS § 224 lg 2 sätestab karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Nii nagu LS § 224 lg 2 sätestatud süütegu näeb ette ühes grammis veres alkoholisisalduse piirmäärad nii on ka süüteo eest ettenähtud karistusel piirmäärad. Seega tuleb eelkõige lähtuda karistuse mõistmisel proportsionaalselt joobe suuruse ning karistusmäära suhtest. Lisaks tuleb arvestada
A.U on varem karistamata isik. Ei ole tuvastatud asjaolusid, miks teda ei saa karistada kergemaliigilise karistusega. Seega on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi. Praegusel juhul moodustab määratud trahv, 200 trahviühikut, 2/3 võimalikust maksimummäärast. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,33 mg/l moodustab vahemiku maksimaalmäärast 1/3, jäädes teokoosseisus sätestatud alampiiri lähedale. Selleks, et isik saaks karistuse vastavalt oma süü suurusele, tuleb jälgida, et karistus oleks proportsioonis rikkumise suurusega. Ei saa pidada põhjendatuks karistust, mis moodustab 2/3 võimalikust maksimummäärast, kui rikkumine ise jäi teokoosseisus sätestatud alampiiri lähedale. Lisaks puudub isikul varasem karistatus ning esineb
Kaebaja väite osas, mis puudutab asjaolu, et tema rahatrahvi tuleks vähendada, kuna ta on tudeng, kelle kuusissetulekuks on kokku vaid 134,06 eurot, märgib kohus, et karistuse määramisel LS § 69 lg 5 rikkumise korral ei saa trahvi suurust panna sõltuvusse trahvitava isiku sissetulekuga, kuna sel juhul tekiks olukord, kus määratav karistus ei oleks enam proportsioonis süü suurusega ning võrreldes väiksema sissetulekuga isikutega, diskrimineeriks suurema sissetulekuga isikuid. Ka eemalduks sellisel viisil karistuse määramine
Tulenevalt eelnevast, tühistab kohus osaliselt kohtuvälise menetleja otsuse ning teeb V™S § 132 p 2 alusel uue otsuse - vähendab A.U-le määratud rahatrahvi mõistes karistuse vastavalt süü suurusele. Kohus leiab, et süü suurusele vastav karistus on 1/3 ulatuses kergemaliigilise karistuse määrast. Menetlusaluse isiku majanduslik olukord ei võimalda tal ka vähendatud karistust kanda täies ulatuses korraga.
Kohus määrab karistuse ositi tasumiseks maksimaalse tähtaja. Ene Muts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.